Nüüdseks on vist küll kõik välistudengid tagasi Marburgi jõudnud. Nii tore on üle mitme nädala kõiki näha ja erinevaid pühade muljeid kuulata. Erasmuslased sõitsid valdavalt koju, jaapanlased trippisid mööda Euroopat ringi, usakad külastasid kohalikke saksa sõpru jne. Möödunud nädal oli üllatavalt kokkusaamiste rohke. Alates eelmisest reedest kuni selle laupäevani toimus hulgaliselt erinevaid toredaid pidusid. Käisin selle nädala jooksul 3 erinevas klubis, kusjuures oktoobrist detsembrini jõudsin Marburgis kluppi vaid ühel korral :D Natuke on õhus ka juba nukrust, sest nii mõnedki on siin vaid üheks semestriks. Veebruaris algab ilmselt esimene lahkumispidude laine. Aeg lendab nii kiiresti! Eks aprillis saabub ilmselt ka uus grupp erasmuslasi, aga see ei oleks enam see.
Piduderohke nädala jooksul leidsin siiski ka piisavalt aega õppimisega tegelemiseks. Lihtsalt pidin leidma, sest minu online keelekursus kestab vaid jaanuari lõpuni ja kuna ma detsembrikuu jooksul keeleõppega üldse tegeleda ei jõudnud ja et samuti minu suurest plaanist Eestis olles kooliasjadega tegeleda, miskit välja ei tulnud (tassisin oma paberipataka ilma asjata Tlna ja tagasi), ootas mind terve hulk lahendamata ülesandeid. Niisiis otsustasin end Marburgi jõudes kohe käsile võtta. Hetkel on prioriteet nr 1 meditsiiniline saksa keel. Kuigi mul ei kaasne selle kursusega mingeid kohustuslikke ülesandeid, kontrolltöid, eksameid , võtsin ju kursuse ikkagi sellepärast, et midagi õppida. Hetkel mul õnneks või tegelikult isegi natuke kahjuks vaba aega on. Mul pidi ju ametlikult 11.01-29.01 teine ülikooli blokk toimuma ja seda veel teises linnas, Fuldas. Mul oli kõik elamine 3ks nädalaks broneeritud ja vaim tõsisemaks õppimiseks valmis, kuid vahetult enne jõule saabus järgnev info meilile: organisatoorsetel põhjustel ei ole võimalik 2.bloki õppetöö jaanuaris, antud blokk leiab aset 3. semestril. Kuidas selline asi Saksamaal võimalik on?! Ega nüüd ei jäägi muud üle kui oodata ja harida end iseseisvalt, sest ametlikult peaks 1. semestri kolmas blokk algama 22. veebruaril. Hoidke mulle pöialt, et teaduskond jälle mingit jama kokku ei keera! Hullem veel kui Tartus, ma ütlen :D
Nojah eks igal halval asjal on ka omad head küljed. Lendan 2. veebruaril 12 päevaks Kanaari saartele. Plaanis külastada Lanzarotet, Fuerteventurat ja seejärel suunduda Gran Canariale, Las Palmasesse vanu aegu meenutama:) Minu õnneks on siis just suur karnevalipidustuste hooaeg. 3 aasta tagusest möllust on ainult positiivsed mälestused:) Samuti elab Lanzarotel sõbranna Ave, Fuerteventural Läti plika Sandra ja „teine“ Kärt läheb taas Las Palmasesse praktikale :) Kõigi nende kolme tüdrukuga sain tuttavaks oma Erasmuse ajal ;) Sellele eluperioodile mõtlen tihti tagasi, eriti just siis, kui siinsete erasmuslastega koos viibin.
Neljapäeva õhtul toimus uue aasta alguse puhul Welcome Party, kuhu võis kaasa võtta tüüpilist oma maa toitu. Kuna mul teiste eesti tüdrukutega kontakti väga pole, sest nad ei võta paraku ühisüritustest üldse osa (ja eks me eestlased ju ühed individualistid ole), pidin üksinda ajusid ragistama. Ajurünnaku tulemuseks oli makrasalat. Teadsin, et kodujuustu ja krabipulki osades saksa poodides müüakse, kuigi need ei ole sakslastele tüüpilised toiduained, siiski osutus poeskäimine suuremaks ettevõtmiseks. Esimesest sihtpunktist, Lidl`st õnnestus saada kõik salati koostisained peale makra. Heas usus marssisin kõrval asuvasse Aldi`sse, aga ei miskit. Vaikselt hakkas juba hirm tekkima, et kui makrat ei saa, ei ole ka ju makrasalatit. Viimases lootuses kõmpisin Tegut`i ja oma suureks rõõmuks krabipulgad sealt ka leidsin :) Olid küll oluliselt kallimad kui Eestis ja klassifitseerusid Aasia toitude sekka, kuid maitselt olid õnneks kodumaistele küllaltki lähedal. Ja rahvale maitses!
Palju eri rahvustest inimesi tundma õppides, on silma jäänud ka erinevaid kombeid. Mõned näited:
Sakslased soovivad head uut aastat ka peale 6. jaanuari.
Itaallased sikutavad hea õnne tagamiseks sünnipäevalast kõrvalestadest :D
Vana-aasta õhtul topivad hispaanlased südaöö saabudes iga kellapommi saatel ühe viinamarja suhu ja kui kell 12 täis on , tuleb marjad korraga ära süüa. Üldiselt muidugi hispaanlased kellaaegu üle ei tähtsusta. Väga hea näide sellest oli reedel. Olin rongijaamas, et sõita Flole külla. Kohtasin jaamas hipaania tüdrukut. Kell oli ca 11.30. MInu küsimuse peale, et kuhu ta sõita plaanitseb, sain vastuseks, et läheb osade kaasmaalastega Frankfurti jalkamängu vaatama. Pidid ca kell 12 kokku saama. Nojah. Igatahes jäi minu Deutsche Bahn 50 minutit (!!!!) hiljaks, aga ma pean mainima, et võrreldes hispaanlaste hilinemisega ei ole see miskit, sest ka kell 12.50 polnud kogu kamp veel koos :D Kõige hämmastavam oli kogu loo juures aga see, et need, kes kohal olid, võtsid asja täiesti rahulikult nagu poleks sellest midagi hullu.
Mina see-eest polnud pooltki nii rahulik, sest mul oli kokkulepitud Mfg Göttingenist. Ja kahjuks oli autojuhil juba 2 teist kaassõitjat, kes ei oleks saanud oodata ca tund aega mu järele. Siiski-siiski mul meeletult vedas, sest õnnestus sebida auto peale, mis startis Kasselist. Kuigi reis venis plaanitust mõne tunni võrra pikemaks, oli siiski lõpp hea, kõik hea. Ja nüüd ma siis olengi Braunschweigis, seda ilmselt nädala keskpaigani. Sellest kõigest aga lähemalt järgmises sissekandes.
Hoidke näpud ja varbad soojas ;)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment