Parimad asjad elus on tasuta

Imepärane loodus meie ümber
Näiteks eelmise kolmapäeva õhtune kuuvarjutus. Mul vedas sest grillisime-chillisime mu ühe sõbra juures, kes elab Oberstadt`s lossi lähedal ja tema ühika aiast oli väga ilus vaade tuledes linnale ning kuule. Kas Eestis ka seda loodusnähtust võimalik näha oli?

Hesseni päevad – 10päevane festival Oberurselis, Frankfurdi külje all
Üritus jättis väga positiivse mulje, veidi Õllesummeri sarnane: erinevad atraktsioonid, kõikvõimalikud söögikohad, lavad & kontserdid. Ja sissepääs kõigile tasuta! Üks asi, mida ma kindlasti Saksamaa tolmu jalge alt pühkides igatsema hakkan, on puhtus ja rahulikud inimesed. Kuigi territooriumil oli tuhandeid inimesi, ei olnud ürituse õppedes trügimist ja ka kogu Hessentage`territoorium, sealhulgas ka tualetid olid väga puhtad.
Ürituse üks peaesinejaks oli Bryan Adams, kelle kontsert küll paraku tasuta ei olnud, vaid maksis 57€. Et meil soovi nii suurt rahasummat üritusse investeerida ei olnud, otsustasime muusikat nautida Aga nõbu aiast, mis asus festivaliala vahetus läheduses.Festivali platsi uudistama minnes selgus aga, et kontserti on aia taga täiesti vabalt võimalik jälgida. Niisiis seadsimegi end sisspääsu lähedal laagrisse: Aga prügikasti peal ja mina metallist konstruktsiooni otsas ning saime suurepärase kontsertelamuse (:






Teatris käimine Giessenis ei ole just päris ilma rahata ettevõtmine, kuid mõnikord siiski väga-väga soodne. Näiteks käisin tüdrukutega reedel operetti “Lõbus lesk “ ehk “Lustige Witwe“ vaatamas. Giesseni Landestheatril on süsteem, et pool tundi enne etenduse algust tulevad soodushinnaga müüki need piletid, mille eest on tegelikult juba tasutud, kuid omanikud pole järgi tulnud. Niisiis õnnestuski saada 7,5€ eest kohad parketi teise ritta, piletite originaalhind oleks olnud 27€. Etendus oli väga lahe.

Couchsurfing



Lukas – poiss Bremenist, keda tunnen eelmise aasta augustist, kui Riinuga enne ja pärast Horvaatia reisi tema sohval majutusime – on lihtsalt imeline. Nimelt avastasin oma suureks üllatuseks suhtkoht viimasel hetkel, et minu plaan öötunnid Bremeni lennujaamas veeta, ei olegi teostatav, sest lennujaam on ajavahemikul 23.00-3.00 suletud. Niisiis kirjutasingi viimases hädas Lukasele ja ta vastas mulle juba samal õhtul “kein Stress, sa võid meeleldi minu juures ööbida”. Nii nagu eelmiselgi korral sai mulle osaks “full service”: Lukas tuli rongijaama vastu, õhtu veetsime jutustades ja veini nautides ning järgmisel hommikul sõidutas ta mu ka veel lennujaama. Superluks! Nüüdseks olen ilusti kodumaale jõudnud. Jään Eestisse kuni 30.06. Kes mind oma silmaga näha ja oma näpuga katsuda tahab tõmmaku traati ;)

Tudengielu rõõmud

Viimasel ajal on mul küpsetamistuhin peal. Muffinite osas olen juba täitsa käpp, seekord siis valmistasin mustika omi. Küpsetasin neid tänutäheks Francescale ja Riccardole, et nad kliinikumi vaevusid tulema ja minu uuringust osa võtsid. Nüüseks olengi lõpuks uuringu andmete kogumisega ühel pool. Jippijee!



Eelmisel reedel pidi toimuma järjekordne DAAD-üritus, mille raames paluti tulijatel valmistada midagi kodumaist. Mina otsustasin kaerahelbeküpsiste kasuks. Naminamist leidsin megalihtsa retsepti kaerahlebeküpsised juustuga – ja ka maitsesid imehead. DAAD üritus jäi lõppkokkuvõttes siiski ära, aga eesti plikside Heleni ja Iivikaga sain ikkagi kokku ja käisime koos söömas



ning küpsised kadusid kiirelt sõprade põske (: Kellel vähegi isu, soovitan proovida!
Koostis:
3 dl kaerahelbeid (100 g)
2 dl nisujahu (135 g)
2 tl küpsetuspulbrit
2 dl riivitud (emmentali) juustu (75 g)
2.5 dl piima
40 g sulatatud võid
0.5 tl soola
Valmistamine:
Sega kausis kuivained. Lisa riivitud juust, piim, sulatatud või ning sega kiiresti ühtlaseks.
Tõsta pehmest tainast ahjupaberile ümarad kuhjakesed.
Küpseta 225-kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni küpsised on kuldsed.

Ja täna küpsetasin oma esimese leiva! Pean küll tunnistama, et läksin lihtsamat teed ning ostsin poest valmis jahusegu. Seega pidin lisama vaid õige koguse vett, tainal kerkida laskma ning seejärel küpsetama, aga asi seegi. Ahjusoe leib või ja meresoolaga. No on nämma!



Eelmisel kolmapäeval sattusin oma esimesele Kopfhörerparty´le ehk kõrvaklapipeole. Peo idee iseenesest väga lahe: iga klubikülastaja sai pähe klapid ning võimaluse valida 2 kanali vahel ehk siis samaaegselt mängisid kaks dj`d eri muusikat ja vastavalt meeldivusele sai siis sobival lainel püsida. Kui aga klapid peast võtta, oli päris naljakas teisi inimesi jälgida ja nuputada, kes millist kanalit parasjagu kuulab. Ainuke jama sellel peol, kus mina käisin , oli see, et kui tuli minu meelejärgi muusika, siis tuli see paralleelselt mõlemalt sageduselt ja kui tuli jama, siis samuti mõlemalt :D



Martynaga olime enamasti samal lainel :D

Laupäeval võtsime tüdrukutega - Francesca ja Sara (itaallannad) & Agnieszka ja Martyna´ga (poolatarid) ette osturetke Frankfurti. Varakult seadsime sammud Frankfurdi kuulsale kirbuturule. Antud turg leiab aset igal laupäeval, aga oma algses sünnipaigas Maini jõe ääres veel vaid korra kuus. Sinna me siis suundusimegi. Peale 3 tundi aaretejahti oli minu saagiks vahva sinine väike peokott, ühed tiigrimustrilised pidžaamapüksid ning 2 pluusi pluss Bob Marley kogumik. Kokku kulutasin täpselt 7€ (!) Pärast tururetke suundusime Primark`I ning ega sealgi oluliselt rohkem raha välja ei pidanud käima, et saada suur suvekott, kingad ja kõrvakad. Miks küll Eestis riided ja jalanõud nii kallid peavad olema?!



Primark`is



Et meie reis vaid puhas raha tuulde ajamine poleks, tegime ka tiiru Frankfurdi õunaveini ja pubide piirkonnas Alt-Sachsenhausenis. See osa linnast tundub olevat trendikate & edukate noorte meka. Väga mõnusa atmosfääriga igatahes.




Eile avastasin oma üllatuseks, et on isegi kaks õlusorti, mis mulle maitsevad:
1.Berliner Weiße – tumedapoolne nisuõlu, millele lisatakse vaarikasiirupit http://en.wikipedia.org/wiki/Berliner_Weisse




2. Altbierbowle – Altbier (vana õlu, http://en.wikipedia.org/wiki/Altbier ) segatud puuviljadega



Eks ilmselt tõsised õllesõbrad kumbagit neist tõeliseks kesvamärjukeseks ei pea, aga siiski-siiski minu esimesed sammud õllega sõbraks saamise suunas on nüüdseks tehtud :D Äkki juhtubki see, mida paljud on ennustanud, et Saksamaal elades lihtsalt hakkab õlu meeldima. Mul on veel 3 kuud jäänud, eks siis ole näha ;)

Siin ka veel üks pilt tänase kirsikorjamise tulemustest. Eks see ikka üksjagu aktsioon ole tooli ja vana jalutuskepiga puu all turnida, aga seda magusamalt saak maitseb ;)

Õhus on suve...

...ja suve lähenedes toimub ka Marburgis üha rohkem erinevaid üritusi. Näiteks täpselt nädal tagasi toimus iga-aastane Boat Battle, mille raames võtavad mõõtu tudengid konkureerivatest naaberülikoolilinnadest Marburgist ja Giessenist. Natuke meenutab see kõik Tartus tudengipäevade ajal korraldatavat paadirallit, sest ka sellel üritusel on tiimidel kohustuseks end kostümeerida. Võistlus näeb ise välja järgmine: mõlemas paadis on 3 noort, kellest üks seisab paadi tagumises otsas ja üritab vastasvõistlejat oda-nuia ristsugutisega vette lükata. Kogu see aktsioon näeb välja üksjagu koomiline seega pealtvaatajatel nalja nabani.





Sel aastal oli üks tiim oli vägagi julge – nimelt Marburg Homo`s, kellest üks kutt kandis kuulsat Borati trikood (poiss roosa boaga poodiumil) ja välgutas vallatult publikule kanni :D Mõnikord sakslased ikka suudavad mind veel üllatada.



Raadiojaam YouFm oli ürituse peasponsor. Mul ja Saral õnnestus endale armsad maskotid saada.




Ürituse afterparty toimus sportlaste korporatsioonis. See ATV Party on üle linna tuntud ja kuna maja asub minu kodutänavas, siis loomulikult ei saanud ma jätta minemata. Südaöö paiku me sõpradega sinna sisse ei mahtunudki, aga sellest polnud lugu, tegime vahepeal aega minu juures parajaks ning teisel katsel ca kella 2 ajal, kui meil sisse õnnestus pääseda, oli pidu oli veel täies hoos ning seda kuni varajaste-hiliste hommikutundideni. Korbimaja ise oli täitsa võimas, iga päev jalutan sellest hoonest mööda ja nüüd siis lõpuks ometi sai teoks minu soov kord sinna sisse kiigata.



Rääkides veel spordist..eelmisel nädalal otsustasin Annalisaga ka spordisaali koos trenni tegema minna. Tavaliselt teen kaasa vaid rühmatrenne: Pilatest, Balance`t. Eriline aeroobse trenni tegija pole ma kunagi olnud, aga tegelikult on südamele ja kopsudele väga kasulik regulaarselt ka joosta-ratast sõita. Isegi päris mõnus oli jooksulindil joosta ja samal ajal naistejuttu ajada, üks pahur saksa ätt küll tuli õiendama, et tüdrukud võtke vaiksemaks :D Täna käisin ka eratreeneri juures Fitness-testi tegemas. Nimelt spordiklubi liikmena on õigus saada tasuta ülevaadet oma kehalisest vormist. Ca kolmveerand tunni jooksul tehakse läbi erinevaid teste. Suur oli minu rõõm kui selgus, et minu keha vanus on 22 (!) aastat. See oli meeldiv üllatus küll :D

Tean, et Eestissegi on nüüd suur suvekuumus lõpuks kohale jõudnud, seega ilmselt minu teadaanne, et eelmisel laupäeval rannas ja suisa ujumas käisin, kedagi õnneks kadedaks teegi. Käisin Heleniga ujumas natuke Marburgist eemal tehijärves. Esimese ujumise kohta päris tore, kuigi 3€ sissepääs ja pisike rannariba jätavad siiski merega üleskasvanud tüdrukule soovida…mere ja tõelise liivaranna igatsus tuli küll peale. Loodetavasti on jaanipäeva aegu Eestis juba merevesigi ujumiskõlblik!
See-eest grillimine sõpradega kesklinnas Lahni jõe ääres on endiselt üks mu lemmiktegevusi varasuvises Marburgis.



Eile õhtul käisin kohvikus kuulamas Matze teise bändi Claude für die Welt etteastet. Väga lahe oli. Kuigi Jazztrio Trinnitus oli samuti tore, pean tunnistama, et see koosseis meeldis mulle veelgi enam. Poistel peaks järgmiel nädalal plaat ilmuma, selle plaanin kindlalt ka endale sebida.



Lõpuks ometi alustasime esmaspäeval oma keldri koristust. See plaan on olnud juba vähemalt paar kuud õhus….seega igav mul siin Marburgis juba naljalt ei hakka!





Selle foto illustreerimiseks sobib hästi üks nali, mida kohalikust tudengilehest lugesin:
"Ausreden für Uni-Zuspätkommer: in der Stadt war eine Demo (noch besser: die Studenten hatten die Stadtautobahn besetzt)da kam ich nicht durch"

Vabandused hilinejatele: linnas oli meeleavaldus (või veel parem: üliõpilased blokeerisid maantee) ja ma ei pääsenud läbi. Nimelt on tudengid Marburgis vägagi aktiivsed ja avaldavad tihti meelt erinevatel põhjustel...seekord siis aktuaalne tuumenergiaküsimus


Vaade vannitoa aknast. Need esimesed punased kirsid korjasin täna peale pildi tegemist aknalaual ukerdades ja vihmavarju konksuga õngitsetdes ära. Täitsa magusad olid! Ja puu on neid valmivaid marju täis….