Friday, October 30, 2009

Mõtteteri

Märkamatult on nädalake jälle möödunud. Midagi väga põrutavat korda ei saatnud, küll aga on aega olnud tähele panna Marburgile omaseid jooni.

1. Marburg on ehtne ülikoolilinn, mille 80 000`st elanikust neljandiku moodustavad tudengid. Linn ei ole väga suur, kuid siinse mägise maastiku tõttu on vahemaade läbimine kohati aeganõudvam. Ilmselt seepärast on lubatud ka jalgrattaid bussis transportida (kaasreisijate nõusolekul) - sest mis sa teed, kui võhm poolel teel otsa saab :D Ka bussijuhtide elu ei ole siin kerge: tänavad on väga kitsad ja käänulised. Teekond kesklinnast minu ühikasse kestab ca 25 minutit, kuigi kilomeetrites oleks otsetee ca 5,5km. Aga kuna "Wehrda"-küla on ehitatud mäkke ja seega jala liiklemine vanuritele raskendatud, peatub buss iga nurga peal :D Kesklinnas on bussiliiklus aga veelgi ajuvabamalt korraldatud. Linna sõites teeb buss totaka 10min ringi läbi rongijaama ning peatub seega isegi 2x samas peatuses! Lisaks sellele tuleb alati tähelepanelikult jälgida pisikesi kirjatähti, mis on bussiaegade juurde märgitud. Sest nimelt teatud kellaaegadel sõidavad bussid vaid koolivaheaegadel ja teatud aegadel vaid koolipäevadel ning osa busse sõidavad rongijaama kaudu jne..Seega sama buss võib eri kellaaegadel vägagi erinevat trajektoori läbida. Õhtuti tasub samuti bussiaegu meelde jätta, sest muidu võib juhtuda nii, et pead 30min järgmist ootama :D Nii et keeruline värk, aga eks kogemustest õpitaksegi;) Samas olen rahul, et ei ela Studentendorfis (campus), mis asub kesklinnale lähemal, kuid ühikast bussipeatusesse tuleb üles-ja allamäge ca 1o min tatsata. Wehrdas on bussipeatus 2min kaugusel :) Ma usun, et talvel libedusega läheb liiklemine Marburgis veelgi "põnevamaks".


2. Väga palju on Marburgis pimedaid. Siin asub vist spetsiaalne pimedate kool. Igatahes ei möödu päevagi, ilma vähemalt ühte valge kepiga inimest nägemata. Respekt tegelikult. Väga tihti liiguvad nad täiesti omapäi: sõidavad bussiga, einestavad restos - saavad igapäevaeluga edukalt hakkama.


3. Kahjuks ei ole Marburg ostlemismeka. Ainuke normaalne pood on H&M, kuid siinne tootevalikki annab soovida. Naljakal kombel on igal pool veidrad "odava-kauba-poed". Ühikasse kodutehnika (veekeetja, triikraud jne) ja muu pudipadi soetamiseks on need muidugi kasulikud, kuid riideid ja muid ilusaid asju neist paraku ei leia.


4. Marburgi väiksusel on siiski ka omad plussid. Linnas ringi jalutades kohtad alati vähemalt paari tuttavat nägu. Nii olen minagi kokku jooksnud hea sõbranna Lindsayga ja just täpselt nii sobival ajal, et koos kohvikusse minna ja huvitavat kuuma šokolaadijooki nautida. Asja erilisus seisnes selles, et sulle serveeritakse kuum piim, kuhu sa siis valitud šokolaadi ise ära sulatad. Mina valisin näiteks kõrvitsaseemne-nougat`variandi. Nägi küll naljakalt rohekas välja, aga maitses üllatavalt mõnusalt :)





Või siis istunud õhtul juhuslikult sõbrannadega samasse bussi, et sõita koju ja siis poolel teel tekib idee hoopis pisike veiniõhtu korraldada.



5. Pakke saab kätte postkontori funktsiooni täitvatest poekestest. Ilmselt on sellised pisikesed poed igas piirkonnakeskuses. Rootsis pidavat sarnane süsteem olevat. Väga kaval idee iseenesest, et saad oma saadetise kätte 1,5km kauguselt kodust ja ei peagi linna postkontorisse sõitma :) Just nii jõudis minuni ka mu 20kg`ne pakk kodustelt - jippii. Seal hulgas ka Kalevi Annekese šokolaad. Jaapani poiss Yu oli täitsa maias sellele ;) Huvitav kuidas oleks tema suhtumine kamašokolaadi. Üldiselt välimaalased seda ju ei armasta :D












6. Sakslastele meeldib aretada süsteeme:
Alati tuleb kasuks hoida rahakotis münte (50cent,1€, 2€), sest neid läheb vaja nii raamatukogus – kapi lukustamiseks (riided ja kotid peab kappi jätma); REWE toidupoes – suurte kottidega poodi ei lubata, ostukäru kasutamiseks, pesumasina käivitamiseks ühikas, mõnikord ühistranspordis automaadist piletiostmiseks (näiteks Bonnis)... Sakslased armastavad ka erinevaid kaarte, mida siis erinevates automaatides jälle laadida saab. Õnneks küll mõned neist aktsepteerivad ka paberraha. Mõned näited: ülikooli sööklas saad päevamenüü eest tasuda vaid "mensa"-kaardiga, raamatukogus printimiseks/paljundamiseks on eelduseks Kopierkarte olemasolu.

Lisaks laetavatele kaartidele on popid ka igasugu kliendi-ja liikmekaardid. Saksamaal on näiteks raamatupoodide kett, kus raamatud on tavahinnast soodsamad, kuid ostu sooritamiseks pead olema klubiliige. Kaardi tegemine on tasuta, kuid oled kohustatud olema liige 2 aastat ning 4x aastas sooritama ostu. Jällegi üks trikiga lugu :D

Või siis astud 50 cent (ca 8 kr) eest ülikooli filmiklubi liikmeks ja saad selle tõestuseks jällegi kaardi, mis võimaldab kolmapäeviti ja neljapäeviti 2 euri eest suures audikas filmi vaadata.
Sel kolmapäeval vaatasin Milki. Täitsa meeldis, aga miks sakslased küll kõigele ise peale peavad lugema!?


Rääkides veel kaartidest, siis minu üliõpilaspilet on eriti veider. See on tavalisest paberist pisike sedel, mis kehtib 1 semestri. Kui ma Eestis näiteks bussis sellega oma tudengistaatust tahaks tõestada, siis mupo-onu naeraks vist küll herneks. Seega Isic-kaart tasuks mul küll teha. Üllatav on see, et Eestis maksab kaardi väljastamine 100 krooni ehk siis ca 6 euri, siin aga suisa 12!


7. kaubanduse eripärad
Neljapäeval tähistasime Belgia poisi sünnipäeva ning plaan oli kinkida talle juustukook. Minu ülesandeks jäi see toidupoest hankida. Lippasingi siis rõõmsalt Tegut`i (Selveri sarnane suurem kauplustekett), aga minu üllatuseks värskeid torte-kooke mul leida ei õnnestunud. Iga suurema toidupoe juures tegutseb veel pagariäri, kus on väga suur valik maitsvaid saiakesi, kuid tortide osas on valik suht nullilähedane. Nii ei jäänudki mul muud üle, kui osta poolvalmis sügavkülmutatud kook (nende valik oli poes vägagi rikkalik). Kodus panin koogi veerand tunniks ahju ja valmis ta oligi. Just nagu ise tehtud :D Vbl sellepärast ongi see Saksas popp, et koduperenaised saaksid näidata, milliseid maitsvaid kooke nad on võimelised valmistama, sest kui ikka koogi ise oled ahju pannud, siis oledki justkui selle ju valmistanud :D

Kui tellid näiteks uue pangakaardi või soovid telefonipoest osta sim-kaarti, siis pead olema valmis mõnenädalaseks ooteajaks. Ja väidetakse, et eestlased on aeglased?! Seevastu e-bay on üks müstiline koht. Tellisin netivahendusel Hiina tootjatelt pisikese moblajubina, mis maksis 1€ ning ei mingeid saatmistasusid ja minu pakk, hiinakeelsete templitega, oli postkastis vähem kui 10 päevaga :D

Olge muhedad!

Wednesday, October 28, 2009

pisitilluke koduigatsus

Otsustasin oma tuba fotodega kodustest veelgi hubasemaks muuta. Noh ja siis ma avastasin enda jaoks picasa-maailma...Laadisin oma "kunstiteosed" ka webi ;)

Meilboxi koristades leidsin huvitava kirja. Päris kõikide punktidega ma ühel meelel ei ole, kuid nii mõnigi väide tekitas äratundmist ja viis suu naerule. Vast teilgi...

You know you are from Estonia when...
1. You use the word 'normal' if something is ok.
2. When visiting friends abroad you bring along a box of Kalev chocolate.
3. You attended a song festival at least once either as a performer or as a spectator.
4. You know that going to the sauna is 80% about networking and 20% about washing
5. You are nationalistic about Skype (it is actually an Estonian company)
6. 'Kohuke' belongs to your menu
7. You declare your taxes on the internet like all modern people
8. You actually believed for a while that Latvians had 6 toes per foot when you heard that as a child
9. You are convinced that Estonia is very strategically located
10. You spent at least one midsummer in Saaremaa, Hiiumaa or one of the smaller islands
11. You can quote films like "Viimne reliikvia" and "Siin me oleme"
12. You spit three times around your left shoulder for good luck
13. Words like "veoauto", "täieõiguslik" or "jää-äär" sound perfectly pronouncable to you
14. You like bold statements, such as this one...
15. There can never be too much sarcasm
16. You can at times drink hot tea to hot food
17. You are disappointed that Jaan Kross never got the Nobel prize in literature
18. It would not be suprising for English-speakers to find your name naughty (Peep, Tiit, Andres [sounds like undress]) or hippy (Rein, Rain)
19. You have been to Finland
20. You say 'Noh' (sounds like NO) even when you speak English, just to confuse people
21. You know the lyrics to "Mutionu" and "Rongisõit"
22. You would never mistaken Kreisiraadio for a radio station
23. You would agree that wife-carrying is a real sport (at least as long as Estonians are winning)24. Your best friend's girlfriend is your English teacher's daughter and they live next door to your grandparents, who were colleagues with your advisor, who is friends with your...
25. You think that any beverage below 20% is non-alcoholic
26. You check the thermometer before going out
27. You look in both directions before crossing the road, even if it's a one-way street
28. You grin very mysteriously when people ask about your national food
29. You teach a non-Estonian speaker the word "Tänan" before "Aitäh"
30. You put ketchup inside your pasta (french-cooked gourmet faire la fine manger pasta) in order to not to get the ketchup-bowl dirty
31. You cheated on your wife/husband at least ten times but you still think you're in a good marriage.
32. When someone asks you "where is Estonia?" you quickly reply that it's located in Northern Europe close to Finland...
33. Your grandmother's "purse" is an old plastic bag that has been reused several times
34. Sour cream tastes good with everything
35. A foreigner speaks to you in broken horrible Estonian and you go on and on about how wonderful their Estonian is compared to "the Russians'"
36. You have ever worn or seen anyone wear "karupüksid"
37. You have heard the phrase "Estonians are slow" at least once
38. Kui sa saad aru, mis siia kirjutatud on
39. You find yourself continually ignoring the gender in other languages
40. You say 'kurat' as at least every second word
41. You consider running to the shop at 19.50 on Friday evening to buy some booze, a sport
42. You are a true Estonian when you come from Tallinn, because if you are from Tallinn you think Tallinn IS Estonia and that's true of course that Tallinn is Estonia
43. When someone says "Estonians are so beautiful" you answer almost without emotions "I know"
44. You have tried to explain people that "kauboi" is actually a word in Estonian
45. You don't think that terviSEKS is a funny word
46. You don't find the Estonian equivalent to the expressions "twelve months", "1002" and "12 buses" remotely funny
47. Even though you never met Toots, Teele and Kiir you know exact what they are like
48. You grin when someone you know says that they bought a BMW
49. You know how to end the sentence "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..."

Jah, hetkel mul tõesti ei ole väga palju asjalikke kohustusi :D see siis vastuseks küsimusele, kuidas mul kõigeks selleks aega jätkub. Aga vähemalt oma esimese mooduli tunniplaani sain täna välja prinditud! Niisiis üritan end vaikselt õppimislainele viia :D

Monday, October 26, 2009

DAAD Seminar @ Bonn 23-25.10.2009

Nädalavahetus möödus äärmiselt toredalt. Nimelt olid kõik Kesk-ja Ida-Euroopa stipendiaadid kutsutud tutvusmisseminarile Bonni, kus asub DAAD`peakontor. Kohal oli ca 80-90 tudengit Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Tšehhist ja Slovakkiast. 3 päeva möödusid mõnusas õhkkonnas. Toimusid loengud DAAD`st, Saksamaa ajaloost, õhtusöögid, linnaekskursioon ja saksamaa ajalugu (al II Maailmasõda kuni tänapäev) käsitleva muuseumi külastus. Järgnevalt siis kõigest lähemalt.

Sõit Marburgist Bonni möödus kenasti. Peale 1 ühte ümberistumist ja 4h sõitu jõudsin edukalt Gustav-Stresemann-Instituti. Vastuvõtt oli soe ja sõbralik. Pisike tõrvatilk meepotis oli vaid see, et segastel asjaoludel ja täiesti ebasakslaslikult polnud minu nimesilti trükitud. Niisiis sain käsikirjas variandi, aga see minu tuju ei rikkunud.

Lõbusat lugemist pakkus programmi infoleht, kuhu oli kirja pandud kõik pisemadki üksikasjad. Nagu näiteks 16.25-16.34 sõit Strassenbahniga kuni peatuseni "Universität-Markt" või siis ääremärkus linnaekskursiooni juures, et kingad peaksid pikema jalutuskäigu jaoks vastavad olema või check-out`tehes tasuda ise oma telefoniarved :D

Juba esimesel õhtusöögil tekkis palju uusi tuttavaid. Enamus stipendiaatidest olid minuvanused või tsipa vanemadki. Tore vaheldus noortele erasmuslastele :) Valdavalt jäin läbi juhuse suhtlema slovakkidega.

Peale minu oli kohal veel 4 eestlast -3tüdrukut ja 1poiss. Kusjuures üks tüdruk on samuti üliõpilane Marburgis! Kuna ta welcome week`il ei osalenud ja mina ka sellel kevadel Tlnas stipendiumivastuvõtul ei olnud (olen 2008. a stipendiaat), siis polnud mul tema olemasolust aimugi. Vahetasime kontaktid, eks paista, kas aktiivsemalt suhtlema ka jääme.

Laupäeva pärastlõunal oli linnaekskursioon. Vaatasime üle kõige olulisemad maamärgid Bonnis: endine kuurvürstiloss - praegune ülikooli peahoone, Münsterplatz, Beethoveni mälestusmärk ja sünnikodu, 11.saj pärit müürifragment, turuplats ja vana raekojahoone (vt picasast pilte). Sellele järgnes jalutuskäik vihmas mööda Rheini jõe kallast. Kärdil muidugi vihmavarju kaasas ei olnud :D Tsekkisime üle ka endise valitsuskvartali (Bonn oli peale II Ms Lääne-Sm pealinn). Hooned olid üllatavalt koledad :D Põhjus seisnes selles, et algupäraselt täitsid need majad hoopis muid funktsioone, kuid kohandati siis ümber valitsushooneteks. Mõnda aega isegi töötas parlament vanas veehoidlas.



Laupäeva õhtu kulmineeris õhtusöögijärgselt diskoga. Esmapilgul meenutas antud üritus vägagi klassiõhtut, kuid lõppkokkuvõttes oli pidu täitsa äge. Õnneks oli stipendiaate mõlemast soost enam-vähem võrdselt ja slovakkia poisid parajad tantsulõvid. Nii et tantsu ja tralli oli üksjagu :)



Pühapäeva hommikul oli paljudel kerge segadus ja teadmatus, kui palju kell ikkagi on, sest öösel mindi ju üle talveajale. Minulgi olid teatud kahtlused, sest juba varahommikul käis aktiivne sagimine koridoris. Helistasin siis hotelli vastuvõttu ja sain kinnitust, et sisse maganud ei ole :) See-eest nii mõnigi ilmus 1h varem hommikusöögile :D



Pühapäeval oli kavas Haus der Geschichte külastus. See on muuseum, mis kujutab Saksamaa "noort" ajalugu. Üldiselt ma suur muuseumidefänn ei ole, aga tänu heale giidile ning võimalusele erinevaid videoid vaadata, asju katsuda (sealhulgas ka Adenaueri Mercedest), oli see üks igati põnev kogemus.

Muuseumi viimases saalis oli kujutatud Saksamaa tänapäeva ja seinal oli üks tabav tekst, mida ma mälu järgi tõlkida püüan:

sinu toit on itaalia

sinu kohv on brasiilia

sinu kiri on ladina

sinu numbrid on rooma

sinu puhkus on türgi

ja kõik välismaalased on vaid muulased?


Muuseumikülastusega sai programm ühele poole. Siiski jäin mõneks tunniks veel Bonni. Sain kokku Erasmuse aegadest sõbranna Carinaga, kes elab ja töötab Kölnis. Viimati nägime 2008 jaanuaris. Väga tore oli teda üle pika aja näha ning teineteist oma elusündmustega kurssi viia. Ilm oli pühapäeval mõnusalt soe ja päikeseline, üle mitme nädala sai jälle väljas istuda. Muidugi sõime Bonni pannkooke -pisikestes müügivankrites koha peal valmistatud Creppe. Veider on see, et 30km kaugusel Kölnis need levinud ei ole, müstika! Mina igatahe sõin banaani-nutella varianti -ülihea!

Koju sõitsin esimest korda oma elus ICE (Inter City Express) rongiga. See on kõige kallim ja peenem rong Saksamaal. Edelaraudteele teeb ikka silmad ette. Nüüd siis jälle tagasi Marburgis. Bis bald;)

Sunday, October 18, 2009

Pikk nädalavahetus Braunschweigis

Et mul kool veel alanud ei ole ja seega vaba aega küllaltki palju, otsustasin nädalavahetuseks ja natukeseks veel Braunschweigi Florianile külla sõita. Kui Saksas kusagile reisida tahad, siis kõige soodsam variant on kasutada Mitfahrgelegenheiti (MFG). Teine variant on ca kuu aega ette rongipiletid osta. Mina eelistan esimest varianti. Süsteem toimib lihtsalt: spets internetilehel on üleval kuulutused, kus autojuhid annavad märku mis kell ja mis trajektoori nad sõidavad. Tuleb vaid otsingumootorisse sisestada sinule sobiv kuupäev ja reisi algus- ning lõpp-punkt. Olles sobiva juhi välja valinud, jääb üle vaid helistada/meilida ja reisi üksikasjad täpsustada. Sellise sõidu puhul on keskmine taks 6€ 100km kohta. Eks alati ole muidugi risk, et keegi osapooltest viimasel hetkel ära ütleb, aga üldiselt on selles diilis kõigil kasud sees. Ainuke asi, mida MFG puhul arvestama peab, on see, et sõidu kestvus on suhteline (sõltudes konkr juhist, ummikutest, ilmast). Rongiga on asi kindlam, aga ka kordades kallim.
Flole sõitsin külla järgmiselt: Semesterticketiga Marburgist Kasselisse (ca 1h sõitu) ja Kasselist autoga Braunschweigi (2h). Hetkel seda sissekannet kirjutades istun Göttingeni rongijaama kohvikus. MFG`ga sõitsin kella 2 ajal Braunschweigist Göttingeni ja nüüd on ca 1,5h vaba aega rongini, mis mind taas Marburgi viib. Üks kuum Cafe latte ja internet (tänu O2 internetipulgale)- nii ei ole ootamine üldse hull :)




Nädalavahetus oli suht vihmane ja hall, seega erilist isu mööda linna ringi joosta ei olnud, pigem lebotasime kodus. Laupäeva õhtu oli meil kokteiliõhtu kolmele. Flo parim sõber ja korterinaaber Henning on meister erinevate drinkide kokku segamisel. Tol õhtul proovisime kaht kokteili, mis sisaldasid šampust. Esimene oli tekiila ja greibimahlaga. Teise nimi oli rojo (hisp keeles punane) ja sisaldas chillipipart - mina nimetasin kokteili ümber fuego`ks (hisp keeles tuli), sest see oli ikka oi oi kui piprane jook! Katsetasime ka Mai Tai nooremat õde Mai Tallinn`at.

Lõpuks ometi õnnestus mul ära näha film "Dirty Dancing". Pean häbenedes tunnistama, et see oli minu elus esimene kord seda filmi näha..meeldis..tantsulembelisele tüdrukule igati sobiv pühapäevaõhtune meelelahutus. Vaene Florian oli ka sunnitud vaatama :D



Veidi sattusin kaubandussegi. Marburg on kahjuks shoppamise mõttes liiga pisike - peale ühe H&H`i midagi ägedat ei ole. Nii ei jäägi muud üle, kui Frankfurdis või Braunschweigis sisseoste teha. Ajastus oli mul igatahes hea - aled on taas käes :) Peale alede leidub igal pool ka juba jõuluväljapanekuid. Jõulukulinad jätavad mind hetkel veel suhteliselt külmaks, küll aga jõulutoitudega on asi komplitseeritum. Nii ei suutnudki ei öelda tüüpilisele saksa jõulumaiusele - Stollen`ile. See on suur ja rammus keeks igasugu väga maitsvate lisanditega (rosinad, pähklid, martsipan). Et sellist maiustamist endale lubada, pean küll kiiremas korras trenni tegema hakkama! Vähemalt iga neljapäevasele salsakursusele õnnestus mul end regada, algus seegi:)




Esmaspäeval jõudsid lõpuks minu kontole ka stipendiumirahad. jippi! Seda rõõmsat sündmust tähistasime Mehhiko restos "Sausalitos" torillade, quacomole, tacode ja burritodega. Mõned Margariitad ka sinna juurde;)




Saludos,




Kärt

Tähelepanekuid

Päris haigeks õnneks ei jäänudki. Siiski astusin läbi ka apteegist. Tahtsin osta midagi Sudafedi sarnast nina kinnisuse vastu. Selleks pidin välja uurima täpsed koostisained, et selgeks teha, mida ma soovin. Ostmisprotseduur läks isegi päris libedalt. See-eest gripitee hankimine osutus oluliselt keerulisemaks. Käsimüügis on Saksas levinud Erkältungstee (nn külmetustee) ja mina arvasin siiani, et see ongi nagu meil levinud Coldrex, Theraflu jne. Pakki lähemalt uurides selgus, aga et need on nö looduslikud teed, mis sisaldavad leedripuu õisi ja vist muud taimset stuffi. Põhimõtteliselt on apteegist võimalik ka paratsetamooli sisaldavat teed hankida, aga see on oluliselt kallim (10 pakikest ca 8 euri). Kuna mu külmetus taandus sidruni-mee-ingveri abil, siis jätsin seekord raha kulutamata.

Nüüd ka esimesed katsetused ülikooli raamatukogu online keskkonnas tehtud. Nimelt tahtis Flo korterinaaber meditsiinialaseid artikleid oma lõputöö jaoks saada, aga tema koduülikoolil nendele ligipääs puudus. Läksin siis ehku peale katsetama, kas ma pääsen ligi ja läkski õnneks! See on märk, et Marburgi Ülikoolil on med.alased (ja vast ka siis füsioalased) artiklid rikkalikult esindatud. Tartu Ülikoolis oli suht võimatu millelegi tasuta ligi pääseda.

Kolmapäeval võtsin julguse kokku ja tegin ära online keelekursuse jaoks vajaliku sisseastumiseksami. Nagu needus koosnes see 8st lünktekstist. Iga osa jaoks oli aega 5min. Minule meenutas kogu see värk pigem ristsõna lahendamist aja peale kui tõelise keeleoskuse näitamist. Siiski läks mul õnneks ja sain vajamineva C1 taseme:) Nüüd jääb üle vaid 1.st novembrit oodata.

Korra kaalusin ka ülikooli juures tasulist hispaania keele kursust võtmist, aga kuna minu kodukorrusel elab suht palju hispaania keelt kõnelevaid tudengeid (mehhiklanna, hispaanlanna, brasiilia poiss jne), siis üritan nendega suheldes oma hisp keelt värskendada.


Kolmapäeval täitsin kodanikukohust ning oma tutika ID-kaardi lugeja abil osalesin omavalitsuste valimistel. Eks siis täna ole näha, kas mu hääl aitas tulemusi mõjutada.


Koridorinaabritega on suhtlemine muutunud aktiivsemaks. Neljapäeval sai ühine pasta ja sangria pidu maha peetud.
Sangria tegu hispaania moodi näeb välja järgmine:
kõige odavam pakivein (soovitavalt külm) segada apelsinimahla ja suhkruga, lisada tükeldatud puuviljad (õunad, melon) ja lasta heal maista ;) Jook maitseb mõnusalt kerge, aga järgmisel hommikul on siiski peavalu garanteeritud ;)
Köögipeojärgselt jõudsin esimest korda Marburgis ka kluppi. Ööklubis Nachtsalon oli farmatseutide pidu ja täitsa tore teine. Tantsupõrand suht pisike, aga muusika oli ok. Sissepääs koos garderoobiga tudengilinnale omaselt vaid 3euri . Takso linnast koju läks 3peale maksma 6euri. Tallinna hindade kõrval on siin elu mõnusalt soodukas :)

Saturday, October 17, 2009

Jõuluks koju




Et lennupiletid pühade lähenedes kallimaks muutuvad, otsustasin täna piletid ära osta.


Niisiis tulen koju 24.detsembril.


10.35 Hannover - 12.15 Stockholm 13.35 -15.35 Tallinna Lennujaam (Estonian Air)


Tagasi lendan 8. jaanuaril


10.35 Tallinn -11.30 Riga 11.55 - 13.10 Frankfurt (Airbaltic)

Wednesday, October 14, 2009

fotod

minu pildid leiad http://picasaweb.google.com/kartsumm
laadisin ka nüüd lõpuks lahkumispeo fotod üles ja lisaks veel fotod mõnest varasemast üritusest

Tuesday, October 13, 2009

Esimene nädal ja natuke peale

Niisiis esimene nädal Marburgis edukalt seljataga.
Lühidalt esimese nädala toimetustest.
Nagu paljud teist teavad, ei olnud mul veel pühapäevalgi (4.10) aimu, kus ma oma esimese öö veedan. Kerge paanika tekkis esmaspäeva lõuna paiku Riia lennujaamas, kui üritasin telefoni teel kätte saada welcome week`i korraldajaid, aga oh ülla-ülla antund mobiilinumber oli terve päeva postkastis :S Teadmatust ja vihma trotsides istusin siiski Frankfurdis rongi, mis mind Marburgi pidi sõidutama ja siis juhtus ime...Florianil õnnestus hankida number, mis toimis ning kellegagi korraldustiimist kontakteeruda. Sellest hetkes alates oli suur kergendus, sest nimelt tuli mulle peakorraldaja isiklikult oma autoga rongijaama vastu ja sõidutas ühiselamusse J sain endale toa Wehrda C ühiselamus, toa, millelele mul ametlikult õigust polnud, aga bürokraatiarägastikus jäi kellelgi midagi kahe silma vahele :D elamine väga uhke ei ole, aga ma ei kurda!

Mul on oma 14 ruutmeetri suurune tuba koos pisikese kraanikausi nurgaga. Köök ca 14 inimese peale, 1 dušš ja wc 6 peale. Õnneks hoitakse suht puhtust ning ühisruume koristab igapäevaselt ka koristaja. Nii et vetsupotti küürima ei pea :P Nädalavahetusel valitses köögis konstantselt hullumaja – täielik ülerahvastatus. Suht võimatu oli isegi oma asjadele ligi pääseda. See-eest esmaspäeval oli asi märksa rahulikum. Eks ma pean kannatlikum olema, enamus on ju bakaõppe erasmuslased, kellel veri vemmeldab ja kes meelsasti kokkamis- ja dringiõhtuid korraldavad.

Paberimajandusega olen nüüdseks suhtkoht valutult ühele poole saanud:

1. üürileping allkirjastatud – selle asja üritasin väga kiiresti joonde ajada, et olla kindel, et keegi mind välja tõstma ei hakka:) Nüüd on siis elupaik kuni 30.sept 2010 kindlustatud.

2. Saksa mobiilinumber aktiveeritud,
samaaegselt toimib ka Eesti number

3.saksa pangakonto avatud (kaardile tuleb ise ca 10 päeva jooksul järgi minna ja umbes oletada, et nüüd võiks valmis olla. Internetipanga jaoks saabusid koodid suht ruttu postiga koju, siin on aga üks suur AGA. Koodide aktiveerimiseks pidin ise panka minema ja avalduse esitama ning nüüd läks veel 1 päev, enne, kui netis toimetama saaksin hakata. Saksamaa on krediitkaardivaenulik maa: oma Swedbanki VISA Studentcardiga ei saa ma maksta üheski toidupoes, samuti mitte IKEAS ?!!! Küll aga õnneks H&M`is ja majapidamistarvetepoes – abiks seegi. Välismaalasena peab alati sulli olema, muidu oled hädas!

4. kohalikuks registreeritud

biomeetriliste passipiltide tegemine on megakallis – 4 pilti kohe kätte maksid 13 eurot! Oleks ma seda teadnud, oleksin siiski Eestis selle jaoks aega leidnud.
Küll aga on Marburgi linn väga huvitatud uutest linnakodanikest (pearaha) – seega iga inimene, kes on veebruaris endiselt Marburgi hingekirjas, saab endale 100 eurot – pole paha ;) Tartu tegi ka kunagi sarnast kampaaniat

5.Üliõpilaspilet käes – koos sellega ka semestri kuupilet (110 euri), mis võimaldab kogu Hesseni liidumaa piires sõita + ühistransport igas liidumaa linnas (seal hulgas siis ka Frankfurt) + veidi on lubatud ka liidumaa territooriumist väljapoole lisatasuta reisida.








Buss sõidab ka vanalinnas. Maxx`välikohvikus istudes saab rõõmsalt bussijuhile lehvitada :)

6. stipendiumipaberid DAAD`i saadetud, raha pean veel ilmselt ca nädalakese ootama.

7. kodu enamvähem sisustatud
seejuures oli suureks abiks Flo kes Braunschweigist (240km põhja poole) eelmise nädalal külas oli. Tänu meie käsutuses olnud autole, sain teha suurema shopingu Lidl toidupoes (säästuka analoog), et varuda baastoiduaineid nagu riis, jahu, makaronid, suhkur, sool jne jne. Toidupoodidega on üldse ühika läheduses kehvasti. On kaks varianti: variant 1 – teed oma sisseostud juba kesklinnas, variant 2 – lähed shoppama bussiga 10 min kaugusel asuvasse tsentrumisse, kus iga suur pood asub oma majas. Täielik ruumi raiskamine minu meelest. Kokkuvõttes: kui laupäeva hommikul pannkoogi isu tuleb ja mune ei ole, siis maja kõrvale poodi minna ei saa. Pühapäeviti on enivei kõik toidupoed suletud.

Möödunud laupäeval võtsime ette ka tripi Ikeasse. Veetsime seal vist küll vähemalt 4 stressirohket tundi, aga see-eest on mul nüüd hulgaliselt toredaid uusi asju, mis minu sisseelamist oluliselt hõlbustavad. Nende seas kööginõud, suur peegel, põrandalamp, padjad jne. Kardinad tahan kindlasti ka välja vahetada. Need, mis praegu mul akna ees ripuvad, on suht veidrad, ei sobi absloluutselt ülejäänud toa sisustusega kokku. Paraku IKEA`st ilusaid ei leidnudL

Ahjaa üks asi veel, mul on ka lisamadrats. Seega saan ilusti kodumajutust pakkuda. Juhul, kui keegi mu järele igatsema hakkab ja mulle külla tulla tahab;)

Tutvumisnädala jooksul on esimesed head tuttavad ka juba tekkinud. Kõige aktiivsemalt suhtlen väljaspool oma ühikakorrust ameeriklanna Linsay, tšehhitari Magda ja rumeenlanna Corneliaga. Ma ei väsi imestamast, et alati on nii, et need inimesed, kellega sa esimesena suhtlema hakkad, nendega jäädki suhtlema. Inimesed vist alateadlikult otsivad sobivaimad suhtluspartnerid välja?!







Esimesel nädalal oli ka paar ühisüritust: õhtu pubis, tutvusmisõhtu Schwartz-Weiss Cafe`s (midagi Tartu Ülikooli Sõbramaja taolist) ja kokkamisõhtu. Ma läksin lihtsama vastupanu teed ja valmistasin viineripirukaid. Kusjuures üks usakas oli ka viineripirukaid teinud ja väitis, et see on tüüpiline USA toit!!!
Esimesel nädalal olin õhtuti ikka täitsa kutupiilu, et suurt peolooma minust ei olnud Alati viimase ööbussiga (ca 1 paiku) kodus - kes küll oleks seda arvanud! :D Hakkan vist suureks saama... Taksoga veel sõitnud ei ole, aga see ei tohiks väga kallis olla. Kesklinnast ühikasse peaks juttude järgi ca 8 eurot või vähemgi maksma.

Nädalavahetusel toimus Marburgi vanalinnas Elisabethmarkt. Selle raames turg tüüpiliste saksa maiustustega (puuviljad šokolaadis, mandlid-pähklid suhkruglasuuris, suured piparkoogid, currywurst, creped, suhkruvatt), lõbustuspargi atraktsioonid.
Lisaks sellele toimus pühapäeval Entenrennen ehk eesti keeli partide jooks. See kujutas endast pisikeste kummipartide võidu“sõitmis“ Lahn` jõel. Suht koomiline, aga armas üritus.
Raekoja platsil tegid akrobaadid taeva all trikke.


















Natuke ka ilmast
Veits on siin soojem kui kodumaal. Mõni päev on väga vihmane olnud, samas mõni mõnusalt soe ja päikesepaisteline. Müstiline ilm oli eelmisel kolmapäeval. Siis oli üle 20 kraadi sooja ja peale kümmet õhtul kannatas veel välikohvikus istuda! Paraku oli neljapäeval jälle ca 10 kraadi ja paduvihm. Väga vahelduva ilma tõttu ei ole end alati õigesti riietada osanud ja nüüd on tulemus käes: esmasp (12.10) hommikul ärkasin kurgu- ja väikese lihasvaluga. Üritasin siis terve päeva end mee, ingveri ja sidrunite abil tohterdada. Oma ainukese paki vastikut Theraflud jätsin ööseks. Täna on olemine kõbusam, aga kurk on endiselt kahtlane. Pean vist ikkagi uue pakki neid „maitsvaid“ gripiteesid ostma.

Hmm..õpingutest peaks vist ka rääkima. Minu õppekava üritati küll poole aasta jooksul reformida, algselt pidin ju kevadel õpinguid alustama. Paraku ei läinud see plaan läbi ja minu õpe on endiselt „berufsbegleitend“, mis tähendab seda, et võimaldab ülikooli kõrvalt töötamist. Praktikas näeb asi välja nii, et ühes semestris on 3x 3-nädalalist intensiivset moodulit (ilmselt iga päev siis 8st 18ni kool). Ja muudel nädalatel saavad tudengid siis erialaselt töötada. Minu esimene moodul algab 23. novembril!!! Enne seda ma tööd otsima ei hakka, vbl peale esimest moodulit. Siis on näha, kui raske õpe on ja kui erinev on saksa metoodika. Seega hetkel on päris mitu nädalat vaba. Väike puhkus kulubki marjaks ära ;)

23-25.10 olen Bonnis DAAD`stipendiaatidele mõeldud tutvumisüritusel – see on vast päris äge tripp igasugu ekskursioonide ja õhtusöökidega.

Sel nädalal on võimalus tutvuda ülikoolis toimuvate treeningutega ja siis 19.10 tuleb kell 8 netti logida ja end registreerida. Ülikoolisport on odav- semestritasu kursuse (1x nädalas) kohta on 20 euri, see aga tähendab seda, et ka piiratud arv kohti saab hetkega täis. Üritan siiski löögile saada. Kui tervis lubab, siis lähen õhtul selja-kõhu trenni uudistama ja neljapäeval salsatama.

Registreerisin end ka online saksa keele meditsiinialasele 3kuulisele keelekursusele, mida peaks DAAD (minu stipendiumiorganisatsioon) rahastama. Sain just vastusmeili, et pean veel online keeletesti tegema, sest see kursus eeldab C1 taset. Mul suht kopp ees nendest keeletestidest :S

Ja nüüd on mul ka internet. Minu toas ühika poolt netti automaatselt ei olnud. Tudengite seas on levinud, et üks sõlmib lepingu (ca 30 euri kuu) ja jagab oma wifit siis ca 2-3 inimesega. Lepingu allkirjastamisest aktiveerimiseni läheb aga 2 nädalat. Minu korrusel olid enamus endale juba netikaaslased hankinud ja kuna ma ei soovinud ise lepingut sõlmida, siis otsustasin USB-interneti pulga kasuks, mille nüüd lõpuks peale suurt jamamist tööle sain. Tehnikaga on mul elu aeg probleeme olnud. Ei hakka siin lähemalt kirjeldama, milles kala oli, peaasi, et nüüd toimib! Niisiis teoorias peaks see pulk mul võimaldama igal pool, kus levi on neti kasutamist ja seda 20 euri eest kuus. See on hea diil, sest saksas tasuta wifit praktiliselt ei eksisteeri (v.a ülikoolivõrk).

Uhh, sain nüüd küll paraja romaaniga hakkama. Järgmised kirjad üritan lühemad teha, aga vähemalt ei saa keegi kurta, et Kärt oma tegemisteest-toimetamisest märku ei anna ;)

Olge muhedad
Kallistan
Kärt