Monday, December 21, 2009

Pühade-eelsed toimetused



Kui oma eelmises sissekandes tundsin muret, kas lumi ka Saksamaa pinnale jõuab, olid mu kõhklused asjatud. Kolmapäeval Frankfurdis jõulusisseoste tehes (veetsin kõigest 6h kaubanduses ;) õnnestus mul esimese selleaastase lumesaju tunnistajaks olla. Reedel saabus talv aga kogu täiega. Väljas oli ca -10 kraadi külma ja kuigi lund veel keskpäevaks palju sadada ei olnud jõudnud, valitses Marburgis siiski liikluskaos, seda eriti busside osas. Tänavatel polnud suurt häda midagi, aga bussijuhid jätsid sellegi poolest bussi pooleks tunniks peatusesse seisma. Rahulolevalt väljas suitsu tegeva juhiga ootasid vaesed reisijad kannatlikult tänavapuhastusautot ja sõit võis jätkuda! Täiesti normaalne oli, et bussid sõitsid oma suva järgi ja tõenäoliselt oli käigus iga 3. buss. Ehee. Aga sellega talveseiklused alles algasid. Laupäeval oli väljas -15 kraadi ja öösel rohkem kui -20, seega isegi tol hetkel krõbedam kui 2000 km kaugusel põhjas, st Eestis :D Sellegi poolest jätkus inimesi jõuluturule. Et Flo oli mulle nädalavahetuseks ekstra külla sõitnud, ei saanud me ju ühiselt Marburgi Weihnachtmarkt`i külastamata jätta. Õnneks olid turukaupmehed aru saanud, et rahvas tahab sooja, seega elektrilised küttekehad töötasid maksimumvõimsusel ja hõõgveini kangema kraamiga (Glühwein mit Schuss) sai sama raha eest, mille eest tavaliselt vaid hõõgveini saaks. Nojah, ja eile, st pühapäeval jõudis kohe päris talv kätte. Külma oli küll vähem, aga see eest sadas lund kohe megalt. Startisime Flo`ga autoga Marburgist kell 5 õhtul ja Wunstorfi jõudsime (õnneks küll ilma suuremate vahejuhtumiteta) kell 10. Niisiis kulus meil tavapärase 2,5h asemel 5h. Kohati olid teeolud ikka väga hullud. Kiirteedel, kus tavaliselt sõidetakse vähemalt 120km/h, oli mõnes kohas võimalik vaid 40km/h sõita! Uudistes kuulsin, et Frankfurdi lennujaamas jäeti ca sadakond lendu ära või lükati edasi ning Düsseldorfi lennujaam oli eile üldse suletud. Loodetavasti neljapäeval on olukord kontrolli all ja et ma jõuluõhtuks siiski ilusti koju jõuan:) Kuigi jõulud lennujaamas on vbl ka omaette elamus, jätaksin hea meelega seekord vahele :D
Täna olid siiski teeolud juba ok. Käisime Flo ema ja õega kuuseistandusest jõulupuud toomas ja seejärel Ikeas sisseoste tegemas.
Homme on plaan Hannoveri sõita. Veel viimased jõulusisseostud ja muidugi Weihnachtsmarkt. See oleks siis mul sellel aastal juba 8. turg Berliini, Darmstadti, Heidelbergi, Marburgi, Frankfurdi, Braunschweigi ja Giesseni kõrval. Ja nii mõndagi neist olen rohkem kui ühe korra külastanud, seega võin päris kindlalt väita, et olen sel aastal rohkem hõõgveini joonud, kui oma varasema elu jooksul kokku. Sama kehtib suure tõenäosusega ka rongisõidu osas.
Viimasel nädalal jõudsin ka 2 korda trenni - bodybalance jee! Jaanuarist luban end kokku võtta ja korraliku treeningrutiini sisse seada! Seniks aga veel viimased päevad Saksamaa pinnal siinseid jõulukombeid tundma õppides ja siis KOJU! Kõigi eelduste kohaselt viibin Eestis alates poole neljast jõululaupäeval ja seda kuni reede, 8. jaanuari hommikuni.
Stressivaba jõulusaginat!

Sunday, December 13, 2009

Vaheaeg on käes!

Oma suureks üllatuseks avastasin, et blogisissekanne, mille nädal aega tagasi valmis olin kirjutanud, ei olnudki veebi jõudnud :( Nüüd siis kahe viimase nädala sündmustest kokkuvõtlikult.
1. Kool
Teisel ja kolmandal nädalal lisandusid biostatistika ja elektromüograafia kõrvale järgmised ained: Problemorientiertes Lernen (probleemikeskne õpe), Anesteesia, Neuroloogia, Teadustöö alused (Wissenschaftliches Arbeiten), Literatur Recherche, Messtechnik.
Keeleliselt on vahepeal ikka üksjagu pusimist, sest isegi kui loeng on arusaadav, vajab saksa keeles konspekteerimine siiski veel harjutamist. 3 nädala jooksul pidin esitama ühe grupitöö ja kaks ettekannet , mis kokkuvõttes täitsa kenasti läksid.
Õppejõud on täitsa muhedad. Teadustöö alustes oli õppejõuks paras frukt. Tüüp on kergelt sarkastiline ja eneseirooniline. Õpetas suhtkoht kriitiliselt suhtuma uuringutesse ja nende kohta kirjutatud kommentaaridesse. Suurte kongresside kohta leiab ta, et meditsiiniga pole seal midagi pistmist. Üks huvitav teema, mida käsitlesime oli puukborellioosivastase ravim. Nimelt olevat keegi selle leiutanud, aga tänu valele kriitikale, ei jõudnud ravim kunagi turule…
Teises aines tõi ortopeedist õppejõud meie viimasel päeval ise küpsetatud jõuluküpsiseid :) ja patsientide haiguslugude sekka mainis, et naised ei peaks tingimata arsti vastuvõtul stringe kandma :D
Ained olid huvitavad, aga kohati on tobe see, et osad õppejõud eeldavad, et mei l on ülihead teadmised haigustest. Need, kes bakalaureuse Marburgis läbisid, on eelisseisundis, sest neil oli õppekavas palju arstiteaduskonna aineid, aga samas leian, et füsioterapeut ei pea omama põhjalikke teadmisi näiteks eesnäärme kasvajatest.
MInu üllatuseks on saksa arstide teadmised füsiodest ja nende tööst veelgi puudulikumad kui Eestis. Eriti paistab see silma kuulates loenguid arstidelt, kes tihti ütlevad, et neil pole erilist aimu, milles meie töö seisneb ja miks meile üldse magistrit vaja on :S Ajab ikka närvi küll. Siiski oli kihvt sonograafia praktikum, kus ultraheliga saime näha suuri kaelaartereid ja jälgida verevoolu neis. Olin vabatahtlik katsealune ja seega võin rahus edasi elada, sest minu unearter ja tunnistati ateroskleroosivabaks - seega terveteks :)
Praegune 3nädalane blokk oli kokkuvõttes lühem, kui olin arvanud, sest seoses manuaalteraapia õppejõu haigestumisega lükkus kogu 9x1,5 h õpet veebruaris toimuvasse 3. Blokki. Mis tähendas seda, et blokk lõppes juba kolmapäeval ja nüüd on mul vaheaeg kuni 11.jaanuarini! Jippi! Aga teisest küljest veebruaris veedan siis arvatavasti kõik koolipäevad 8st 18ni Kliinikumis.
Kuigi esimene eksam ootab mind arvatavasti (info eksamite kohta veel puudub!) veebruari keskel, peaksin juba praegu oma konspekte dešifreerida üritama.
2. Meelelahutus
Kolmapäeval, 2.detsembril oli järjekordne kinoõhtu, seekord filmiks “Gomorrha”. Suve lõpus jooksis see ka vist Sõpruses. Film oli huvitav, aga no saksakeelne imeliku itaalia aktsendiga pealelugemine oleks olemata võinud olla. Eelmisel teisipäeval käisin aga Dana`ga „Kõrbelille“ vaatamas. Ma ei teagi, kes see Eestis jooksnud on, igatahes raamatut eesti keeles lugesin ma ca 5-6 aastat tagasi. Päris hea film, kuigi kohati väga ameerikalik.
Neljapäevased salsatunnid meeldivad mulle üha enam. Õpime nii palju erinevaid sammukombinatsioone ja pöördeid. Kui ma vaid neid kõiki meeles suudaks pidada. Tore on ka see, et poised, kes edasijõudnute kursusel on, omavad head rütmitunnet, nii on kohe mõnus tantsida. Kahjuks sel nädalal salsasse ei jõudnud, sest sõitsin Flo juurde Braunschweigi. Sain põneva elamuse osaliseks. Nimelt on paljude saksa ülikoolide juures traditsioon, et suures audikas näidatakse 1944.aastast pärit filmi „Feuerzangbowle“. Youtubes on palju lõike sellest, üks näiteks selline http://www.youtube.com/watch?v=qnXCZK3JQ88
Ma võrdleks seda filmi veidi meie „Kevadega“. Nii nagu Kevadet nii teavad kõik ka selle filmi sisu. Eriliseks teeb filmivaatamise see, et tudengid võtavad kaasa filmile omase atribuutika (taskulamp, küünlad, säraküünlad, äratuskell), mida vastavalt filmitseenile paralleelselt rakendatakse. Ja muidugi on kohustuslik kaasa võtta hõõgveini. Nii vinnasime meiegi 1,9l termose kuuma hõõgveiniga audikasse. Mulle tundus see mõte esmapilgul koomiline, aga kohale jõudes avastasin, et oleks olnud veider, seda mitte teha :D

3. Reisimine
Eelmine nädalavahetus möödus suures osas Deutsche Bahn`is.
Reedel kiire jõuluturutuur Frankfurdi vanalinnas ja seejärel teatriõhtu. Lindsay, Magda ja kahe kreeka tüdrukuga käisime Frankfurdi Schauspielhaus`is vaatamas Anton Tšehhovi raamatul põhinevat “Kolm õde”. Ma olin kartsin, et äkki 3tunnine draama oli vale valik tegemaks tutvust saksa teatrikunstiga. Mu kõhklused olid asjatud. Näitlejad rääkisid väga selge diktsiooniga ja olid väga tasemel. Nii et igati kihvt kogemus.
Laupäeva märksõnaks oli Darmstadt. Ilm linnaekskursiooniks oli täiesti vale – terve päeva sadas vihma ja oli külm. Sealne jõuluturg oli suurem ja uhkem kui Marburgis, kuid ülejäänud linn oli suhtkoht kole. Koju jõudes olin läbi külmunud. Lippasin kohe kuuma duši alla ja seejärel gripitee sisse ja teki alla. Õnneks pühapäeva hommikul oli enesetunne juba parem, niisiis reis Heidelbergi jäi jõusse. See tripp oli organiseeritud sakslastest tuutorite poolt. Kahjuks on suure grupiga ringi rändamine alati aeganõudvam kui omapäi, seega peale lossikülastuse ja 2tunnise linnaekskursiooni paljuks muuks aega ei jäänudki. Millalgi kevadel plaanin kindlasti uuesti linna avastama minna, aga siis juba omal käel.
4. Weihnachtsmarkt
Jõuluaja põhiliseks märksõnaks on Saksamaal „Weihnachtsmarkt“. Kindlasti tuleb vähemalt korra sõpradega jõuluturul kokku saada ja hõõgveini juua. Mina olen selles osas väga usin olnud. Siiani olen külastanud jõuluturge järgmistes linnades: Marburg, Darmstadt, Heidelberg, Frankfurt, Braunschweig. Hetkel on kõige šikima mulje jätnud Braunschweigi WM. Marburgis tegime kursajõulupeo hõõgveinileti ääres Paraku enamikul kordadest on ilm olnud vägagi vihmane, aga sellest hoolimata on rahvast turgudel murdu. Lisaks hõõgveinile on võimalik osta mitmeid erinevaid alkohoolseid ja alkoholivabu kuumi jooke, sinna kõrvale grillvorsti saia vahel, praetud mandleid, pannkooke jne jne. Ehk siis praktiliselt kõike, mida hing ihaldab.
5. Kas talv ka millalgi tuleb?
Siiani on ilm olnud Marburgis ja lähiümbruses pigem kevadsügisene kui talvine. Vihma on sadanud vist küll vähemalt pooltel päevadel viimase kuu jooksul. Täna tundub, et lõpuks ometi on lootust vähe kargemale ilmale. Teel Braunschweigist Kasselisse oli Autobahni ääres juba lundki näha :) Hetkel istun Kasseli rongijaama BurgerKingis ja teen aega parajaks rongini, mis mind tagasi Marburgi sõidutab. Plaan on veeta üks nädal veel Marburgis. Pidada maha mõned jõulupeod, sooritada jõulušopingud ja loodetavasti , kui ilm lubab, meisterdada selle talve esimesed lumememmed:)

Ps! Eile õhtul segasin kokku piparkoogitaigna ja täna küpsetasime piparkooke. Abivahendid olid kõik käepärased: tainarulliks šampusepudel, piparkoogivormideks erineva kujuga pitsiklaasid, aga lõpptulemus oli sellegi poolest maitsev. Kuigi konsistents jäi tiba vedel ja päris piparkookideni on veel arenguruumi..nojah, kõige tähtsam on ju idée ;)

Mõnusat 3. Adventi!

Sunday, November 29, 2009

Tohuwabohu ja jõuluaeg


Tohuwabohu - just nii, saksa keeles eksisteerib ka see sõna! ja just selline oli liiklus reedel Marburgi linnas.
Reede hommikul bussi oodates tabas mind ja paljusid teisi peatuses olijaid väga ebameeldiv üllatus - bussijuhid otsustasid ette hoiatamata streikima hakata. Mis tähendas et terve reedese päeva jooksul ühistransport ei toiminud. Automaatselt olid kõigil taksofirmadel käed-jalad tööd täis ning vähemalt tunnine ooteaeg oli paratamatu. Mul oli aga kõigest hoolimata vaja hommikul kooli praktikumi jõuda. Nii ei jäänudki muud üle kui äratada naabripoiss, kes õnneks siiski ka ise kooli pidi minema, ja seebitada teda, et ta mind kliinikumi viskaks. Nii õnnestuski mul küll ca 40minutilise hilinemisega Lahnberg`i jõuda. Minu suureks üllatuseks olid praktiliselt kõik kohale tulnud. Pooltel meist on autod ja seigeldes jõudis ka teine pool kohale. Aga suht närvi ajas küll kogu see värk, kuigi ma saan bussijuhtidest aru ka, et 10€ tunnis teenida (millest kätte 5€), on ikka vähe ära elamiseks. Ning arvestades Marburgi megakitsaid ja käänulisi teid ja palju puudega reisijaid ei ole see amet just kergete killast. Streigiks valiti väga "õige" päev - reedel tahavad ju paljud sõita näiteks rongijaaama vms ja lisaks sellele oli reedel kesklinnas üritus "Marburg b(u)y night". Tähtsamad hooned olid valgustatud spets LED-valgustitega, kauplused olid keskööni avatud ja avati ka jõuluturg.

Pudi-padi müüvate poekeste kõrval on arvukalt ka lette, kust saab osta Glühweini (hõõgveini), Glühwein mit Schuss (hõõgvein sortsu kangemaga) ning Feuerzangenbowle (punane vein koos vürtsidega, mille peale asetatakse suur suhkrutükk, mis peale kange alkoholiga üle valamist põlema süüdatakse). Suht lahe protseduur, lähemalt loe wikist http://en.wikipedia.org/wiki/Feuerzangenbowle Muidugi ei puudu ka bratwurs ja suured piparkoogisüdamed.
Linn on täielikus pühadesäras. Minule üllatuseks armastavad kohalikud oma maju ja aknaid väga külluslikult kaunistada, kohati isegi liiga külluslikult. Ka mul on ühikas juba kuusk ehtes :D Kuna väljas on ca 12 kraadi ja enamuse ajast sajab vihma, siis erilist jõulutunnet tekkida ei ole veel jõudnud.

Oh kooliaeg, oh kooliaeg!

Esmaspäevast alates olen olnud usin koolilaps. Iga päev pidin 8.15 kohal olema, mis tähendas, et ööd jäid lühikeseks kuna äratuskell helises juba 6.40, aga enamasti jõudsin teki alla ikkagi peale südaööd. Aga vahelduseks on rutiin päris tore:)
Minu kursus on pisike. Kokku on meid kõigest 14, kelles 4 on välistudengid (mina, 2 poolatari ja üks kutt pakistanist), lisaks sellele ülejäänutest ca 5 lõpetavad veebruaris alles bakalaureuse, seega suhtkoht kirju seltskond, aga kõik tunduvad toredad ja sõbralikud :)
Kolmapäeva õhtul käisin Dana (tore kursaõde) ja Lindsayga (usa tsikk) uni-kinos "Let`s make money" vaatamas. Jällegi täitsa kihvt film. Järgmisel nädalal on kavas "Gomorrha".
Eile pidas kursaõde Britta soolaleivapidu. Minu kurvastuseks elavadki kursakaaslastest vaid 2 alaliselt Marburgis. Osad elavad Marburgi lähiümbruses ja sõidavad autoga kooli ja teine osa elab ajutiselt (st 3 nädalat) Marburgis ja siis nö vahepausil jälle koju tagasi. Jaanuaris on meil teine blokk Fuldas. Kuigi linn asub Marburgist ca 100km, ei saa sinna rongiga otse. Ümberistumisega kestab sõit aga 2,5h. Kuna ma päevas 5h rongis veeta ei taha, siis ei jäänudki muud üle kui otsida 3nädalaks elamine Fuldas ja maksta jaanuari eest dopeltüüri :S Aga vähemalt elame Dana`ga ühes kohas, hea seegi.

Saksamaal on füsioteraapia õpe enamasti Ausbildung (rakendusõpe), mis tähendab, et saada füsioks pead õppima 3 aastat ja kui sa siis tahad end teaduslikuma poole pealt edasi harida, siis on järgmiseks astmeks 3aastane bakalaureus ja kui sa peale seda veel teadust teha tahad, siis 2 aastat magistrit otsa. Kuigi suund on Saksas sellele, et Ausbildung asendatakse bakaga, on see siiski väga lapsekingades kõik. Tavainimestel pole suurt aimugi, et füsioteraapiat ülikoolis õppida saab, kuigi ülikoole, kus bakat teha saab on juba üksjagu. Magistrantuuri tegemise võimalus on hetkel Marburgis, Dresdenis (tasuline), Berliinis ja Hildesheimis, kuigi minu mäletamist järgi peale Marburgi teistes kõrgkoolides oli magister rohkem sotsiaalteaduste suunaga. Kuigi veidi õpitakse koolis lümfidrenaaži ja manuaalteraapiat ja vojta & PNF põhimõtteid, ei saa ilma vastava spets koolituseta neid ravimeetodeid päris ametlikult rakendada (st sa ei saa küsida teenuse eest kõrgemat hinda). Seega enamasti teevad siinsed füsiod ikkagi lisakursuseid. Selle semestri õppekavas on mul aga siiski ka manuaalteraapia. Ootan juba põnevusega ja loodan, et äkki on siiski asjalik. Paraku oli õppejõud sel nädalal haige, seega mõned loengud-praksid lükkuvad nüüd edasi.

Kuigi minu õpe on rohkem teadustööle suunatud, kui olin arvanud, on see tegelikult päris lahe. Esimesel mooduli nädalal oli mul 2 ainet: elektromüograafia ja biostatistika. Esimene oli mõnusalt praktiline. Grupitöö raames kleepisime elektroode ja uurisime pinge muutust konkreetses lihases mingit konkreetset harjutust tehes. Reedeks tegime power pointis ettekande. Õnneks grupitööd tehes ei pea ise nii palju kirjutama ja sõna saavad rohkem kohalikud. Biostatistika on mõnevõrra keerulisem, sest statistika on üldse parajalt komplitseeritud, vahet ei ole mis keeles. Paras pähkel meile kõigile :)

Homme siis jälle uue hooga!

Tegusat töö- ja koolinädalat kõigile!

Monday, November 23, 2009

nädalavahetus ratastel ehk Giessen-Nürnberg-Berliin-Regensburg-Marburg


See nädalavahetus oli siinsetest üks ägedamaid. Nimelt tegi slovakkia poiss Lukas mulle hullumeelse ettepaneku sõita tema ja Michal`iga nädalavahetuseks Berliini. Poistel oli nimelt seal üks DAAD`üritus, mis tähendas, et enamuses nende reisikulud kaetakse ja kuna nad otsustasid selle tripi võtta ette üüriautoga, oli koht veel vaba. Ettevõtmine tundus piisavalt hullumeelne, seega ütlesin oma jah-sõna.
Musta üürimersuga sõitsime reedel Giessenist pool viis välja ning pool 8 olime Nürnbergis, kust korjasime peale Michali. Jõudsime teha ka pisikese linnatuuri. Kell 9 pakkisime end jällegi autosse ning kell 1 öösel olime edukalt Berliinis. 700 km läbimine möödus üllatavalt valutult. Autobahn ja ümberringi eemal asuvate linnade tuled - väga kihvt vaatepilt.
Poisse ootas ees majutus hotellis, mina ööbisin ühe sõbra juures Pankow linnaosas mitte väga kaugel kesklinnast.
Laupäev kujunes väga põnevaks ja teguderohkeks. Külastasin endist "Stasi-Gefängnis`st" ehk endist Staliniaegset vanglat. Pooleteistunnise ekskursiooni käigus näitas ja jutustas giid ikka igasugu jubedusi. Asjale lisas vürtsi fakt, et ta oli endine kinnipeetu, nii et karmid lood elust enesest.
Seejärel kiirtuur linnas. Kohustuslikud Brandenburger Tor, Potzdamer Platz, Museeninsel, Beriini toomkirik, Humboldt Universität (Berliini vanim ja suuruselt teine kõrgkool), Aleksander Platz. Vahepeal väike Pommes mit ketchup (friikad) ja jõuluturul kohustuslik hõõgvein. Kõige ägedamaks kujunes aga Reichstag`i (Riigipäeva hoone) külastus. Sinna on sissepääs tasuta ja seega alati pikad järjekorrad, eriti just laupäeviti. Kohalike poiste nõuandeid kuulda võttes läksime kohale veidi enne sulgemist (st hoonesse pääseb kella 22ni ja maja ise on avatud 24ni). Nibin-nabin mahtusime kõik veel enne sulgemist sisse. Vaade kuplist öisele linnale oli vapustav. Äge on veel see, et kuppel on pealt avatud. Nii et kõige kõrgemal tasandil on võimalik selili visata ja taevast vaadata. Kusjuures isegi tähti oli võimalik näha!
Õhtule panime punkti Oranienburger Strasse`l. See tänav on tuntud oma paljude baaride ja kohvikute poolest. Suurlinnad on ikka toredad. Pool 3 koju saada pole mingi probleem, sest ühistransport toimib öö läbi. Nojah, Marburg on paraku väikelinn..
Pühapäev möödus suuremas osas autos. Läbida tuli 900km. Kõige pealt sõidutasime koju Michali, kes elab Regensburgis (Baieris). Tunnine linnatuur ja einestamine kohalikus restos. Ja seejärel teekond Marburgi.
Kuigi palju sai aega veedetud autos, oli reis siiski megalahe. Tore oli jälle näha inimesi, kellega ca kuu aega tagasi Bonnis tuttavaks sain. Poleks iial arvanud, et neid kõiki nii pea kohtan :) Varsti peaks mingit järgmist trippi planeerima hakkama, sest kui pisik juba sees...

neljapäev rongis ja Frankfurdis

Nagu ma oma eelmises postituses ennustasin kujunes neljapäev, 19.november väga pikaks päevaks, millest poole veetsin erinevates transpordivahendites. Startisin kell 7 hommikul Braunschweigist ja kõigest 3,5 tunni ja 4 rongi pärast jõudsin Marburgi. Väike lüke ühikasse ja siis uuesti teele. Frankfurti.
Ilmaga vedas tohutult. Üle väga pika aja siras päike ja oli mõnusalt soe. Alustuseks sain kokku soome tüdruku Sari`ga. Ta on Flo ühe parima sõbra ekstüdruk. Koos käisime lõunat söömas. Sari elab ja töötab nimelt alates augustist Frankfurdis. Hea oli üle pika aja jälle soome keeles suhelda:) Muidugi ühelt keelelt teisele üleminek ei toimi alati täiesti ladusalt. Niisiis üritasingi sushi restos oma makisid soome keeles tellida. Ei õnnestunud paraku :D
Kui Sari pool 4 tagasi tööle pidi minema, siis jäin omapäi linna avastama. Aega linnaga tutvumiseks oli mul piisavalt, sest lennujaamas pidin olema alles kell 8. Võtsin välja oma linnaplaani vaatamisväärsustega ja jõudsin suurema osa neist ka üle vaadata ning piltidele jäädvustada. Minu üllatuseks ei ole Frankfurdi kesklinn üldsegi väga suur. Linnas kõrguvad ärihooned, kuid nende kõrval on ka kaunis vanalinn kirikute ja iidsete hoonetega. Rohelust on natuke vähe, aga Mainz`i kaldal jalutada on siiski romantiline :) Parasjagu ehitati vanalinnas jõuluturgu ja ca nädala pärast läheb möll lahti. Pühade ajal tuleb kindlasti vähemalt üks tiir seal teha ja hõõgveini nautida.
Veidi leidsin aega ka šoppamiseks. Lõpuks ometi leidsin hambaharjatopsi, millist olin juba kaua otsinud. Mul oli vaja nimelt puidust versiooni ja selle leidmine osutus oluliselt raskemaks.
Õhtul deitisin Frankfurdi lennujaama kohvikus õe ja õemehega. Nii tore oli neid näha! ja muidugi tegid tuju veelgi paremaks Kalevi šokolaadid, piparkoogitaignapätsid (ei möödu jõuluaega ilma taina söömiseta ;) ja kodumaised ajakirjad! Aitäh, sista!
Frankfurdi lennujaam on ikka üüratu. Kuigi olen seal mitu korda viibinud, jõuan siiski endiselt ära eksida :D Seegi kord Piretit ja Hardot turvakontrollini saates õnnestus mul tagasiteel vale tee valida. Nii avastasingi ühel hetkel end pagasi kättesaamise lintide juurest ning sellest tsoonist väljumiseks pidin lahkuma väravast "nothing to declare". Jama õnneks ei tulnud.
Hilisõhtul jõudsin rampväsinuna koju, aga ma olin möödunud päevaga väga rahul.

Wednesday, November 18, 2009

teateid Braunschweigist


Kuigi kooli mul veel ei ole (viimased vabad päevad!), möödub aeg hirmuäratavalt kiiresti. Ühest küljest on muidugi tore, et juba homme näen oma õeraasu ja tema sõpru Frankfurdi lennujaamas (neil on lend Iirimaale, vahemaandumisega Frankfurdis) ja varsti on jõulud ukse ees. Teisest küljest aga tundub, et nii palju tahaks jõuda ja teha, aga aeg voolab käest. Jälle ongi peaaegu nädal möödas mu viimasest sissekandest.
Nädalavahetus möödus üllatavalt rahulikult. Ilmselt olid enamus väsinud neljapäevasest peost :D
Laupäeval tegime tüdrukutega väikese väljasõidu Hanau`sse. Vaata picasast pilte! See on pisike linnake Hesseni liidumaal (Bahn-ticketit tuleb ju maksimaalselt ära kasutada). Minuga koos võtsid tripi ette usatšikk Lindsay, tšehhitar Magda ja ungarlanna Kata. Aga miks siis just Hanau`sse? Erinevate linnakeste kohta infot hankides jäi Hanau silma 3 huvitava asja poolest:
1. igal laupäeval leiab raekoja platsil aset Hesseni suurim vabaõhuturg
2. vennad Grimmid sündisid siin
3. ilus loss
Reaalsus oli aga veidi nutusem:
1. turgu külastasime, aga mind see oma suuruses küll ei üllatanud, pigem oli selline pisike. Küll aga tundus, et kohalikud tõesti ostavad osa oma nädala söögivarudest sealt. Mina andsin oma panuse turu jätkusuutlikkuse osas ostes täidetud oliive - nämmad.
2. tulutult otsisime nende sünnimaja, jälgisime viitu jne. Hiljem kodus asja uurides selgus, et maja purustati sõjaajal ja seda uuesti taastatud ei olegi :D
3. vihma hakkas (jälle) sadama, seega lossikülastus jäi ära. Enne sadu õnneks nägime ära lossipargi, aga üllatus-üllatus need kaks asja asuvad täiesti eri paigus :D Lossini oleksime veel ca 2km kõndima pidanud.
Kokkuvõttes oli meie pisike reis ikkagi vahva, sest kõige tähtsam on ju seltskond!

Pühapäeva õhtul võtsin ette järjekordse reisi Braunschweigi. Kokku maksin 5€ ja tüüp sõidutas Flo juurde treppi. Mõnikord ikka veab! Aga mõnikord jälle ei vea üldse. Tahtsin nimelt täna tagasi Marburgi sõita ja siis eile õhtul leppisin sõidu kokku. Täna aga autojuht helistas ja teatas, et autol löödi tagatuled sisse (ta pidi startima Berliinist) ja sõidab alles homme :s Paraku tänaseks uut sobivat MFG`d mul leida ei õnnestunud. Ka homse osas ei ole prognoos hea, sest tahan jõuda varakult Frankfurti. Eks mõnikord tuleb Deutsche Bahni ka investeerida. Sõit Braunschweigist Göttingeni maksab 20€ ja sisaldab 2 ümberistumist :D Ja siis jätkan reisi järgmise ronginga Göttingenist Marburgi - õnneks ümberistuma ei pea. Korraks koju. Järgmise rongiga Frankfurti. Peaks homme välja arvutama, mitu tundi ma oma päevast erinevates rongides veedan :D

Kinos käimisest saksa moodi
Esmaspäeval realiseerisime Florianiga talle sünnipäevaks kingitud kinovaucherid. Vaatasime 2012`d. Süžee oli, nagu ikka USA katastroofifilmide puhul tavaks, etteaimatav. Eriefektid olid päris ägedad - seda filmi tasubki vist ainult suurelt ekraanilt vaadata :D
Natuke ka iseärasustest
1. tudengid saavad kinos soodustust :)
2. pikkade filmide puhul (ca 3h) on vahepeal ca 10minutine paus :)
3. kui Eestis näidatakse filmi alguses max 10-15 reklaami & uusi filme, siis siin on see enamasti vähemalt 30min :S
4. lõplik piletihind oleneb mitmest asjaolust
kino kodulehel näed ära baashinna, ntks esmaspäeviti tudegitele 5.50, aga....
...kui tahad istuda parematel istmetel ja veidi kõrgemal maksad lisaks 1€
...pikemate filmide puhul tuleb lisatasu 50cent või nagu 2012 puhul 1€
Nii et meie maksime tegelikult per face 6.50€
Tore kui igasugu süsteeme aretatakse :D Vbl tahab Saksamaa nõnda oma kodanike ajutegevust aktiveerida :)

Täna sain ülikoolilt meili, kus teavitatakse esimestest seagripijuhtudest Marburgi Ülikoolis :S ja palutakse oma haigestumisest kindlasti märku anda. Brrr.. Enne seda sain oma teaduskonnalt meili, kus teavitatakse, et minu erialajuht on haige ja 23.novembril "õppeaasta" alguse puhul sõna ei võta. Hmm, huvitav, kas need kaks asja on ka seotud. Loodetavasti mitte. Igatahes õpe läheb ikkagi 23. 11 esimese mooduliga lahti.


Olge terved!

Friday, November 13, 2009

tegusa nädala järelkaja

Esimesed sammud asjalikuks hakkamise suunas olen nüüd teinud. Novembri algusest õpin südametunnistuse järgi meditsiinilist saksa keelt. Üritan ikka vähemalt ülepäeviti asjaga tegeleda, aga raske on, kui kellelegi aru andma ei pea ja ükski test ei kohusta. Siiski-siiski üritan anda endast parimat.

Eelmisel laupäeval osalesin jõutreeningu workshopil. See oli üks täitsa äge üritus. Terve päev möödus ülikooli jõusaalis, kuhu oli kokku tulnud ca 10 huvilist. Nende seas medtudeng, jõusaalitreenerid, kehalise õpetaja, sporditudeng, üks füsio (mina ;) - nii et igati mitmekülgne ja vahva seltskond. Teemaks oli jõutreening masinate ja oma keharaskusega ning uued suunad selles valdkonnas. Keeleliselt kõige raskem ei olnudki ja kui diskussioon tekkis, siis ütlesin minagi oma "šveitsi" aktsendiga sõna sekka.

2 korda jõudsin sellel nädalal ka trenni. Mul on semestri algusest mitmeid flaiereid, millega saan tasuta eri spordiklubides mõned korrad/proovinädala treenida. Et kindlat päevade rutiini mul veel kujunenud ei ole ning päris tihti olen nädala sees ka Flo juures olnud, siis ei olegi varem päris trenni jõudnud. Esimene katseobjekt -Physicum - üle keskmise spordiklubi. Ilusad ruumid ja piisavalt varustust. Kusjuures kuukaart tudengile rühmatrennides käimiseks maksab 35€ (550kr), mis Tallinna mõistes on täitsa soodne, Marburgi kohta aga siiski küllaltki kallis. Plaanin kõik oma priipääsmed eri kohtades ära kasutada ja siis sobivaima klubi välja valida.

Mõned tähelepanekud Physicumist:

1. Esmaspäeval käisin BodyBalance`s, lihaseline jõumees treeneriks. Minu suureks üllatuseks tegime vana kava (seda, mida Viimsis juunist septembrini õpetati) ja trennikaaslaste käest uurides selgus, et nad on seda vaid ca 1kuu vaid teinud. Siiski oli mõnus äratundmine, mis võttis südame alt soojaks ja ajas tahtmatult näo naerule.

2. Kolmapäeval läksin tantsutrenni. Positiivseks üllatuseks oli parajalt raske kava. Treeneriks ca 40aastane hüperaktiive naine. Ma ei jõudnudki tunni lõpuni otsusele, kas ta mulle meeldis või ajas pigem närvi :D

3. Tantsutrenni lõpus ei olnud lõdvestavat osa ega venitusi. Peale viimast läbi tegemist oligi vsjo. Sama oli ka stepitunni lõpus (esmasp oli stepp enne balance`t). Minu jaoks vägagi üllatav, kuidas selline asi võimalik on. Iga treener peaks ju teadma lihashoolduse olulisust. Ja eeldada, et kliendid pärast garderoobis venitaksid, oleks ülimalt naiivne.

4. Ei ole ohtu, et rühmatrennidesse ei pääse. Seda olen ka teiste klubide kohta kuulnud. Minu jaoks väga naljakas, sest Viimsis oli põhimure, et kas ikka mahun trenni :)

5. Duširuumi juures ei ole sauna. Kahju. Paraku sakslased ei ole saunarahvas.

6. Üldse tundus, et enamus lähevad koju pesema, sest vaid mõni üksik läks duši alla



Ja lisaks mõned uued tähelepanekud Saksamaa kohta:

Kuigi pagariärid on päris kallid - leivapätsi hind kipub 3€ kanti - on valik vägagi kirju. Vähemalt 30 eri sorti leiba on kindlasti. Lina-, kõrvitsa-,päevalilleseemntega, seemneteta, speltajahust, rukkijahust, rosinatega jne jne. Tavalisest toidupoest saab leiva hulga soodsamalt, aga vahelduseks on mõnus ka ökökvaliteetpätsikesi pagarilt osta :) Kusjuures lugesin kusagilt, et kui sakslaste käest küsida välimaal, et millest nad kõige enam puudust tunnevad, on vastuseks "leivast". Just nagu eestlased!

Teine koht, kus silme eest kirjuks võtab, on teepood. Terve suur pood täis igasugu eri maitsete ja lõhnadega teesid. Lahe. Kui vaid otsustamine nii raske ei oleks!

Saksas on levinud, et majapidamistarbeid müüakse eraldi poodides - levinumad on Rossmann, Schlecker, Dm. Viimane on ka minu lemmik. Sealt leiab alates hambapastast lõpetades teeküünaldega kõike eluks vajalikkku ja seda suhteliselt soodsa hinnaga. Lisaks sellele saab online`s teha fotode tellimus ning siis mõne päeva pärast lähed poodi, ostid õigest sahtlist oma nimega fotokoti ja kassas dokumenti näidates maksad arve. Päris innovatiivne värk, eriti Saksamaa kohta!



Pubides-lounge`des on levinud "Happy Hour`d! Mis tähendab, et kui muidu on Saksas väljas kokteilitamine kulukam kui Eestis, siis õigel ajal õiges kohas olles, saab vägagi soodsalt õhtut nautida. Näiteks pakkumised pühapäeviti kõik kokteilid 3.90 või reedeti alates kella 22`st kõik Margariitad poole hinnaga ;)



Apteegid (va valveapteek) on nädalavahetusel on suletud. Väga nõme.



Suhteliselt soodne on tellida süüa koju. pizza.de kodulehel oma postiaadressi sisestades näed kõiki andmeid nende söögikohtade kohta, kes sinu piirkonnas antud teenust pakuvad. Seega pole mingi probleem näiteks pühapäeva õhtul kell kolmveerand üksteist pitsat tellida, kusjuures alates 5-6€ on kohaletoomine tasuta.



Mõned eredamad hetked viimasest nädalast:

Tšehhi tüdruk Magda`l oli 6.nov sünnipäev ja selleks puhuks tulid talle suure autoga külla vanemad, õde ja onupoeg tuues kaasa suure hulga head ja paremat. Laupäeva õhtul korraldasime paraja söögiorgia Magda köögis kaasosalisteks vanaema küpsetised, juustud, vorstid, Becherovka...Elagu Tšehhi!

Kolmapäeva õhtul käisin sõpradega ülikoolikinos "Dogville" vaatamas. Väga omapärane film. Kes midagi täiesti teistmoodi vaadata tahab, soovitan soojalt.



Eile sõitsin Giessenisse (rongiga 15 min, 33km Marburgist). Sain kokku Lukas`ega - tore Slovakkia poiss, kellega tutvusin Bonnis. Ta näitas mulle natuke linna. Marburg on kindlasti ilusam ja muinasjutulisem, aga Giessen on koht šoppamiseks. Seal oli ,nagu üldiselt Saksamaa linnadele kombeks, jalakäijate tänav, kus üksteise järel palju poode :) Koos Lukasega uudistasime Mathematicumi - matemaatika muuseumi. See on midagi Soome Heureka taolist. Kolmel korrusel on igasugu erinevaid matemaatilisi ülesandeid ja trikke. Kõike saab katsuda ja järgi proovida - lahe! Meil kulus 2 tundi, aga tegelikult võiks seal lõdvalt ka terve päeva veeta.

Ah ja, üks uudis veel. Juba eelmisel reedel käisime Martiniga (autoga koridorinaaber) Mediamarktis ja ostsime rösteri ja mikrolaineahju! jippiii! Enam ei pea pliidil piima keetma ja ahjus leiba röstima.

Toredat nädavahetust!

Thursday, November 5, 2009

Muljeid siit ja sealt







Bussisaaga vol2 Jätkuks eelmisele sissekandele. Pühapäeva hommikul "vedas" mul järjekordselt bussidega. Olin meelde jätnud vale bussiaja ja seega 2min liiga hilja peatuses. Mis aga tähendas, et olin oma bussisst maha jäänud. Mul oli vaja olla 11.21 rongijaamas ja kuigi kell oli alles 10.40, ei oleks ma järgmise bussiga enam jõudnud (autoga läheb maks 7min). See omakorda oleks tähendanud, et ei oleks saanud sõita Göttingenist kell 13.00 MFG`ga Hannoveri. Seega ei jäänud mul muud üle, kui võtta takso :S Noh õnneks 5€ ei tapa, aga närvi ajas küll :D

Oma reiside organiseerimises muutun aga üldiselt üha pädevamaks. Kui ma veel Eestis elasin, siis orgunnis Flo mu sõidud. Nüüd olen sunnitud asjad ise joonde ajama. Pean ütlema, et kuigi ma üldse ei armasta võõraste inimestega telefoni teel saksa keeles suhelda, on see mul siiani küllaltki hästi õnnestunud. Suutsin isegi edukalt kaubelda ja sõidu Hannoveri 12,5 euro pealt 9`le tingida. Kusjuures tagasisõit läks vaid 6€ maksma ja tüüp oli ka hästi lahe - jalka-& sulgpallitreener. Seega MFG on üksjagu õnnemäng.

Natuke ka Halloweenist. Kostüümi ma paraku sel aastal ei hankinud, aga pean tunnistama, et ega ma väga agaralt ka asjaga ei tegelenud. Küll aga käisin laupäeval vanalinnas kõrvitsajahil. Jõudsin turule suhtkoht viimasel hetkel, st pool 3, aga mul oli õnne: sain ilusa piraka 10kilose kõrvitsapoisi. Nagu Eesti naised ikka - kanged - vinnasin kõrvitsa sülle ja transportisin ilma suuremate vahejuhtumiteta ühikasse. Paraku läks õhtul peotuhinas kiireks, seega lõigata kõrvitsat ei jõudnudki. Sõidsin pühap "põhja" st Flo juurde, aga teised siis lõikasid ja sõid järgmisel päeval.
Laupäeva õhtupoolikul helises uksekell ja avama minnes leidsin eest 2 pisikest kostümeeritud jõnglast. Kutsusin nad siis kööki, kus me parajasti istusime. Mina blond arvasin, et lapsed siis tantsivad või laulavad miskit (nagu meil mardipäeval kombeks). Minu küsimuse peae, et mis te nüüd siis teete, vastasid nad hirmunult, et küsivad vaid "Süsses oder Saueres". See tähendab tõlkes "midagi magusat või muidu saad soolast.." Ehk siis tahavad maiustusi saada ilma midagi selle heaks tegemata :D Õnneks oli mul tahvel Kalevi šoksi veel alles, kinkisin selle siis pisikestele.

Oma vanusega üllatan viimasel ajal inimesi. Keegi ei usu esmapilgul, et ma juba 24 olen, mis iseenesest on kompliment juba. Ja 24 ei olegi teab mis suur number ju, aga kui noored ca 19aastased poisid juttu tulevad rääkima, siis on nad parajalt šokeeritud, et ei olegi nendeealine :D

Reedel sain "nautida" ühikarõõme. Nimelt otsustas Brasiilia poiss Carlos korraldada peo meie korrusel. Mõte ju iseenesest tore, aga kui ca 20 noort kokku tuleb, siis juhtub pahatihti nii mõndagi ebameeldivat. Näiteks see, et kaitsekorgid löövad läbi ja seetõttu wc ning duširuum järgmise päeva õhtuni elektrita jäävad. Pimedas duši all käimine on üksjagu huvitav kogemus :D

Pühapäevast, 1.11 neljapäevani olin siis Flol külas. Teisipäeva õhtul tähistasime ta 27. sünnipäeva ja käisime sel puhul Braunschweigis Vapianos söömas. Selline mõnusalt kodune tunne tekkis: sarnaselt Tallinna omale oli resto rahvast pungil täis ja toit maitsev :) Elagu globaliseerumine!


Viimastel päevadel olen tehnikatsikiks hakanud, seda muidugi mitte päris vabatahtlikult :D Õnneks on Flo elektroonika vallas oluliselt pädevam kui mina, seega õnnestus "meil" tööle saada minu arvutis uus Windows 7 (päris cool teine!) ja tvstick, mis võimaldab läpakast telekat vaadata. Endalegi üllatuseks algatasin aktsiooni oma korruse inimestelt 5€ kogumiseks, et osta ühiselt mikrolaineahi ja röster. Hetke seisuga on veel paari inimese rahad puudu, aga usun, et hiljemalt uuel nädalal on need meil olemas. Hommikusest röstleivast tunnen juba küll suht puudust...


Vaikselt hakkab juba jõulumeeleolu tekkima. Reedel korraldasime hõõgveiniõhtu. Suuremates kaubamajades on algust tehtud jõuludekoratsioonidega. Lund veel sadanud ei ole, elan ju ka Saksamaa keskosas, aga mõni päev on õhus ikka juba talvelõhna tunda :)

Friday, October 30, 2009

Mõtteteri

Märkamatult on nädalake jälle möödunud. Midagi väga põrutavat korda ei saatnud, küll aga on aega olnud tähele panna Marburgile omaseid jooni.

1. Marburg on ehtne ülikoolilinn, mille 80 000`st elanikust neljandiku moodustavad tudengid. Linn ei ole väga suur, kuid siinse mägise maastiku tõttu on vahemaade läbimine kohati aeganõudvam. Ilmselt seepärast on lubatud ka jalgrattaid bussis transportida (kaasreisijate nõusolekul) - sest mis sa teed, kui võhm poolel teel otsa saab :D Ka bussijuhtide elu ei ole siin kerge: tänavad on väga kitsad ja käänulised. Teekond kesklinnast minu ühikasse kestab ca 25 minutit, kuigi kilomeetrites oleks otsetee ca 5,5km. Aga kuna "Wehrda"-küla on ehitatud mäkke ja seega jala liiklemine vanuritele raskendatud, peatub buss iga nurga peal :D Kesklinnas on bussiliiklus aga veelgi ajuvabamalt korraldatud. Linna sõites teeb buss totaka 10min ringi läbi rongijaama ning peatub seega isegi 2x samas peatuses! Lisaks sellele tuleb alati tähelepanelikult jälgida pisikesi kirjatähti, mis on bussiaegade juurde märgitud. Sest nimelt teatud kellaaegadel sõidavad bussid vaid koolivaheaegadel ja teatud aegadel vaid koolipäevadel ning osa busse sõidavad rongijaama kaudu jne..Seega sama buss võib eri kellaaegadel vägagi erinevat trajektoori läbida. Õhtuti tasub samuti bussiaegu meelde jätta, sest muidu võib juhtuda nii, et pead 30min järgmist ootama :D Nii et keeruline värk, aga eks kogemustest õpitaksegi;) Samas olen rahul, et ei ela Studentendorfis (campus), mis asub kesklinnale lähemal, kuid ühikast bussipeatusesse tuleb üles-ja allamäge ca 1o min tatsata. Wehrdas on bussipeatus 2min kaugusel :) Ma usun, et talvel libedusega läheb liiklemine Marburgis veelgi "põnevamaks".


2. Väga palju on Marburgis pimedaid. Siin asub vist spetsiaalne pimedate kool. Igatahes ei möödu päevagi, ilma vähemalt ühte valge kepiga inimest nägemata. Respekt tegelikult. Väga tihti liiguvad nad täiesti omapäi: sõidavad bussiga, einestavad restos - saavad igapäevaeluga edukalt hakkama.


3. Kahjuks ei ole Marburg ostlemismeka. Ainuke normaalne pood on H&M, kuid siinne tootevalikki annab soovida. Naljakal kombel on igal pool veidrad "odava-kauba-poed". Ühikasse kodutehnika (veekeetja, triikraud jne) ja muu pudipadi soetamiseks on need muidugi kasulikud, kuid riideid ja muid ilusaid asju neist paraku ei leia.


4. Marburgi väiksusel on siiski ka omad plussid. Linnas ringi jalutades kohtad alati vähemalt paari tuttavat nägu. Nii olen minagi kokku jooksnud hea sõbranna Lindsayga ja just täpselt nii sobival ajal, et koos kohvikusse minna ja huvitavat kuuma šokolaadijooki nautida. Asja erilisus seisnes selles, et sulle serveeritakse kuum piim, kuhu sa siis valitud šokolaadi ise ära sulatad. Mina valisin näiteks kõrvitsaseemne-nougat`variandi. Nägi küll naljakalt rohekas välja, aga maitses üllatavalt mõnusalt :)





Või siis istunud õhtul juhuslikult sõbrannadega samasse bussi, et sõita koju ja siis poolel teel tekib idee hoopis pisike veiniõhtu korraldada.



5. Pakke saab kätte postkontori funktsiooni täitvatest poekestest. Ilmselt on sellised pisikesed poed igas piirkonnakeskuses. Rootsis pidavat sarnane süsteem olevat. Väga kaval idee iseenesest, et saad oma saadetise kätte 1,5km kauguselt kodust ja ei peagi linna postkontorisse sõitma :) Just nii jõudis minuni ka mu 20kg`ne pakk kodustelt - jippii. Seal hulgas ka Kalevi Annekese šokolaad. Jaapani poiss Yu oli täitsa maias sellele ;) Huvitav kuidas oleks tema suhtumine kamašokolaadi. Üldiselt välimaalased seda ju ei armasta :D












6. Sakslastele meeldib aretada süsteeme:
Alati tuleb kasuks hoida rahakotis münte (50cent,1€, 2€), sest neid läheb vaja nii raamatukogus – kapi lukustamiseks (riided ja kotid peab kappi jätma); REWE toidupoes – suurte kottidega poodi ei lubata, ostukäru kasutamiseks, pesumasina käivitamiseks ühikas, mõnikord ühistranspordis automaadist piletiostmiseks (näiteks Bonnis)... Sakslased armastavad ka erinevaid kaarte, mida siis erinevates automaatides jälle laadida saab. Õnneks küll mõned neist aktsepteerivad ka paberraha. Mõned näited: ülikooli sööklas saad päevamenüü eest tasuda vaid "mensa"-kaardiga, raamatukogus printimiseks/paljundamiseks on eelduseks Kopierkarte olemasolu.

Lisaks laetavatele kaartidele on popid ka igasugu kliendi-ja liikmekaardid. Saksamaal on näiteks raamatupoodide kett, kus raamatud on tavahinnast soodsamad, kuid ostu sooritamiseks pead olema klubiliige. Kaardi tegemine on tasuta, kuid oled kohustatud olema liige 2 aastat ning 4x aastas sooritama ostu. Jällegi üks trikiga lugu :D

Või siis astud 50 cent (ca 8 kr) eest ülikooli filmiklubi liikmeks ja saad selle tõestuseks jällegi kaardi, mis võimaldab kolmapäeviti ja neljapäeviti 2 euri eest suures audikas filmi vaadata.
Sel kolmapäeval vaatasin Milki. Täitsa meeldis, aga miks sakslased küll kõigele ise peale peavad lugema!?


Rääkides veel kaartidest, siis minu üliõpilaspilet on eriti veider. See on tavalisest paberist pisike sedel, mis kehtib 1 semestri. Kui ma Eestis näiteks bussis sellega oma tudengistaatust tahaks tõestada, siis mupo-onu naeraks vist küll herneks. Seega Isic-kaart tasuks mul küll teha. Üllatav on see, et Eestis maksab kaardi väljastamine 100 krooni ehk siis ca 6 euri, siin aga suisa 12!


7. kaubanduse eripärad
Neljapäeval tähistasime Belgia poisi sünnipäeva ning plaan oli kinkida talle juustukook. Minu ülesandeks jäi see toidupoest hankida. Lippasingi siis rõõmsalt Tegut`i (Selveri sarnane suurem kauplustekett), aga minu üllatuseks värskeid torte-kooke mul leida ei õnnestunud. Iga suurema toidupoe juures tegutseb veel pagariäri, kus on väga suur valik maitsvaid saiakesi, kuid tortide osas on valik suht nullilähedane. Nii ei jäänudki mul muud üle, kui osta poolvalmis sügavkülmutatud kook (nende valik oli poes vägagi rikkalik). Kodus panin koogi veerand tunniks ahju ja valmis ta oligi. Just nagu ise tehtud :D Vbl sellepärast ongi see Saksas popp, et koduperenaised saaksid näidata, milliseid maitsvaid kooke nad on võimelised valmistama, sest kui ikka koogi ise oled ahju pannud, siis oledki justkui selle ju valmistanud :D

Kui tellid näiteks uue pangakaardi või soovid telefonipoest osta sim-kaarti, siis pead olema valmis mõnenädalaseks ooteajaks. Ja väidetakse, et eestlased on aeglased?! Seevastu e-bay on üks müstiline koht. Tellisin netivahendusel Hiina tootjatelt pisikese moblajubina, mis maksis 1€ ning ei mingeid saatmistasusid ja minu pakk, hiinakeelsete templitega, oli postkastis vähem kui 10 päevaga :D

Olge muhedad!

Wednesday, October 28, 2009

pisitilluke koduigatsus

Otsustasin oma tuba fotodega kodustest veelgi hubasemaks muuta. Noh ja siis ma avastasin enda jaoks picasa-maailma...Laadisin oma "kunstiteosed" ka webi ;)

Meilboxi koristades leidsin huvitava kirja. Päris kõikide punktidega ma ühel meelel ei ole, kuid nii mõnigi väide tekitas äratundmist ja viis suu naerule. Vast teilgi...

You know you are from Estonia when...
1. You use the word 'normal' if something is ok.
2. When visiting friends abroad you bring along a box of Kalev chocolate.
3. You attended a song festival at least once either as a performer or as a spectator.
4. You know that going to the sauna is 80% about networking and 20% about washing
5. You are nationalistic about Skype (it is actually an Estonian company)
6. 'Kohuke' belongs to your menu
7. You declare your taxes on the internet like all modern people
8. You actually believed for a while that Latvians had 6 toes per foot when you heard that as a child
9. You are convinced that Estonia is very strategically located
10. You spent at least one midsummer in Saaremaa, Hiiumaa or one of the smaller islands
11. You can quote films like "Viimne reliikvia" and "Siin me oleme"
12. You spit three times around your left shoulder for good luck
13. Words like "veoauto", "täieõiguslik" or "jää-äär" sound perfectly pronouncable to you
14. You like bold statements, such as this one...
15. There can never be too much sarcasm
16. You can at times drink hot tea to hot food
17. You are disappointed that Jaan Kross never got the Nobel prize in literature
18. It would not be suprising for English-speakers to find your name naughty (Peep, Tiit, Andres [sounds like undress]) or hippy (Rein, Rain)
19. You have been to Finland
20. You say 'Noh' (sounds like NO) even when you speak English, just to confuse people
21. You know the lyrics to "Mutionu" and "Rongisõit"
22. You would never mistaken Kreisiraadio for a radio station
23. You would agree that wife-carrying is a real sport (at least as long as Estonians are winning)24. Your best friend's girlfriend is your English teacher's daughter and they live next door to your grandparents, who were colleagues with your advisor, who is friends with your...
25. You think that any beverage below 20% is non-alcoholic
26. You check the thermometer before going out
27. You look in both directions before crossing the road, even if it's a one-way street
28. You grin very mysteriously when people ask about your national food
29. You teach a non-Estonian speaker the word "Tänan" before "Aitäh"
30. You put ketchup inside your pasta (french-cooked gourmet faire la fine manger pasta) in order to not to get the ketchup-bowl dirty
31. You cheated on your wife/husband at least ten times but you still think you're in a good marriage.
32. When someone asks you "where is Estonia?" you quickly reply that it's located in Northern Europe close to Finland...
33. Your grandmother's "purse" is an old plastic bag that has been reused several times
34. Sour cream tastes good with everything
35. A foreigner speaks to you in broken horrible Estonian and you go on and on about how wonderful their Estonian is compared to "the Russians'"
36. You have ever worn or seen anyone wear "karupüksid"
37. You have heard the phrase "Estonians are slow" at least once
38. Kui sa saad aru, mis siia kirjutatud on
39. You find yourself continually ignoring the gender in other languages
40. You say 'kurat' as at least every second word
41. You consider running to the shop at 19.50 on Friday evening to buy some booze, a sport
42. You are a true Estonian when you come from Tallinn, because if you are from Tallinn you think Tallinn IS Estonia and that's true of course that Tallinn is Estonia
43. When someone says "Estonians are so beautiful" you answer almost without emotions "I know"
44. You have tried to explain people that "kauboi" is actually a word in Estonian
45. You don't think that terviSEKS is a funny word
46. You don't find the Estonian equivalent to the expressions "twelve months", "1002" and "12 buses" remotely funny
47. Even though you never met Toots, Teele and Kiir you know exact what they are like
48. You grin when someone you know says that they bought a BMW
49. You know how to end the sentence "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..."

Jah, hetkel mul tõesti ei ole väga palju asjalikke kohustusi :D see siis vastuseks küsimusele, kuidas mul kõigeks selleks aega jätkub. Aga vähemalt oma esimese mooduli tunniplaani sain täna välja prinditud! Niisiis üritan end vaikselt õppimislainele viia :D

Monday, October 26, 2009

DAAD Seminar @ Bonn 23-25.10.2009

Nädalavahetus möödus äärmiselt toredalt. Nimelt olid kõik Kesk-ja Ida-Euroopa stipendiaadid kutsutud tutvusmisseminarile Bonni, kus asub DAAD`peakontor. Kohal oli ca 80-90 tudengit Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Tšehhist ja Slovakkiast. 3 päeva möödusid mõnusas õhkkonnas. Toimusid loengud DAAD`st, Saksamaa ajaloost, õhtusöögid, linnaekskursioon ja saksamaa ajalugu (al II Maailmasõda kuni tänapäev) käsitleva muuseumi külastus. Järgnevalt siis kõigest lähemalt.

Sõit Marburgist Bonni möödus kenasti. Peale 1 ühte ümberistumist ja 4h sõitu jõudsin edukalt Gustav-Stresemann-Instituti. Vastuvõtt oli soe ja sõbralik. Pisike tõrvatilk meepotis oli vaid see, et segastel asjaoludel ja täiesti ebasakslaslikult polnud minu nimesilti trükitud. Niisiis sain käsikirjas variandi, aga see minu tuju ei rikkunud.

Lõbusat lugemist pakkus programmi infoleht, kuhu oli kirja pandud kõik pisemadki üksikasjad. Nagu näiteks 16.25-16.34 sõit Strassenbahniga kuni peatuseni "Universität-Markt" või siis ääremärkus linnaekskursiooni juures, et kingad peaksid pikema jalutuskäigu jaoks vastavad olema või check-out`tehes tasuda ise oma telefoniarved :D

Juba esimesel õhtusöögil tekkis palju uusi tuttavaid. Enamus stipendiaatidest olid minuvanused või tsipa vanemadki. Tore vaheldus noortele erasmuslastele :) Valdavalt jäin läbi juhuse suhtlema slovakkidega.

Peale minu oli kohal veel 4 eestlast -3tüdrukut ja 1poiss. Kusjuures üks tüdruk on samuti üliõpilane Marburgis! Kuna ta welcome week`il ei osalenud ja mina ka sellel kevadel Tlnas stipendiumivastuvõtul ei olnud (olen 2008. a stipendiaat), siis polnud mul tema olemasolust aimugi. Vahetasime kontaktid, eks paista, kas aktiivsemalt suhtlema ka jääme.

Laupäeva pärastlõunal oli linnaekskursioon. Vaatasime üle kõige olulisemad maamärgid Bonnis: endine kuurvürstiloss - praegune ülikooli peahoone, Münsterplatz, Beethoveni mälestusmärk ja sünnikodu, 11.saj pärit müürifragment, turuplats ja vana raekojahoone (vt picasast pilte). Sellele järgnes jalutuskäik vihmas mööda Rheini jõe kallast. Kärdil muidugi vihmavarju kaasas ei olnud :D Tsekkisime üle ka endise valitsuskvartali (Bonn oli peale II Ms Lääne-Sm pealinn). Hooned olid üllatavalt koledad :D Põhjus seisnes selles, et algupäraselt täitsid need majad hoopis muid funktsioone, kuid kohandati siis ümber valitsushooneteks. Mõnda aega isegi töötas parlament vanas veehoidlas.



Laupäeva õhtu kulmineeris õhtusöögijärgselt diskoga. Esmapilgul meenutas antud üritus vägagi klassiõhtut, kuid lõppkokkuvõttes oli pidu täitsa äge. Õnneks oli stipendiaate mõlemast soost enam-vähem võrdselt ja slovakkia poisid parajad tantsulõvid. Nii et tantsu ja tralli oli üksjagu :)



Pühapäeva hommikul oli paljudel kerge segadus ja teadmatus, kui palju kell ikkagi on, sest öösel mindi ju üle talveajale. Minulgi olid teatud kahtlused, sest juba varahommikul käis aktiivne sagimine koridoris. Helistasin siis hotelli vastuvõttu ja sain kinnitust, et sisse maganud ei ole :) See-eest nii mõnigi ilmus 1h varem hommikusöögile :D



Pühapäeval oli kavas Haus der Geschichte külastus. See on muuseum, mis kujutab Saksamaa "noort" ajalugu. Üldiselt ma suur muuseumidefänn ei ole, aga tänu heale giidile ning võimalusele erinevaid videoid vaadata, asju katsuda (sealhulgas ka Adenaueri Mercedest), oli see üks igati põnev kogemus.

Muuseumi viimases saalis oli kujutatud Saksamaa tänapäeva ja seinal oli üks tabav tekst, mida ma mälu järgi tõlkida püüan:

sinu toit on itaalia

sinu kohv on brasiilia

sinu kiri on ladina

sinu numbrid on rooma

sinu puhkus on türgi

ja kõik välismaalased on vaid muulased?


Muuseumikülastusega sai programm ühele poole. Siiski jäin mõneks tunniks veel Bonni. Sain kokku Erasmuse aegadest sõbranna Carinaga, kes elab ja töötab Kölnis. Viimati nägime 2008 jaanuaris. Väga tore oli teda üle pika aja näha ning teineteist oma elusündmustega kurssi viia. Ilm oli pühapäeval mõnusalt soe ja päikeseline, üle mitme nädala sai jälle väljas istuda. Muidugi sõime Bonni pannkooke -pisikestes müügivankrites koha peal valmistatud Creppe. Veider on see, et 30km kaugusel Kölnis need levinud ei ole, müstika! Mina igatahe sõin banaani-nutella varianti -ülihea!

Koju sõitsin esimest korda oma elus ICE (Inter City Express) rongiga. See on kõige kallim ja peenem rong Saksamaal. Edelaraudteele teeb ikka silmad ette. Nüüd siis jälle tagasi Marburgis. Bis bald;)

Sunday, October 18, 2009

Pikk nädalavahetus Braunschweigis

Et mul kool veel alanud ei ole ja seega vaba aega küllaltki palju, otsustasin nädalavahetuseks ja natukeseks veel Braunschweigi Florianile külla sõita. Kui Saksas kusagile reisida tahad, siis kõige soodsam variant on kasutada Mitfahrgelegenheiti (MFG). Teine variant on ca kuu aega ette rongipiletid osta. Mina eelistan esimest varianti. Süsteem toimib lihtsalt: spets internetilehel on üleval kuulutused, kus autojuhid annavad märku mis kell ja mis trajektoori nad sõidavad. Tuleb vaid otsingumootorisse sisestada sinule sobiv kuupäev ja reisi algus- ning lõpp-punkt. Olles sobiva juhi välja valinud, jääb üle vaid helistada/meilida ja reisi üksikasjad täpsustada. Sellise sõidu puhul on keskmine taks 6€ 100km kohta. Eks alati ole muidugi risk, et keegi osapooltest viimasel hetkel ära ütleb, aga üldiselt on selles diilis kõigil kasud sees. Ainuke asi, mida MFG puhul arvestama peab, on see, et sõidu kestvus on suhteline (sõltudes konkr juhist, ummikutest, ilmast). Rongiga on asi kindlam, aga ka kordades kallim.
Flole sõitsin külla järgmiselt: Semesterticketiga Marburgist Kasselisse (ca 1h sõitu) ja Kasselist autoga Braunschweigi (2h). Hetkel seda sissekannet kirjutades istun Göttingeni rongijaama kohvikus. MFG`ga sõitsin kella 2 ajal Braunschweigist Göttingeni ja nüüd on ca 1,5h vaba aega rongini, mis mind taas Marburgi viib. Üks kuum Cafe latte ja internet (tänu O2 internetipulgale)- nii ei ole ootamine üldse hull :)




Nädalavahetus oli suht vihmane ja hall, seega erilist isu mööda linna ringi joosta ei olnud, pigem lebotasime kodus. Laupäeva õhtu oli meil kokteiliõhtu kolmele. Flo parim sõber ja korterinaaber Henning on meister erinevate drinkide kokku segamisel. Tol õhtul proovisime kaht kokteili, mis sisaldasid šampust. Esimene oli tekiila ja greibimahlaga. Teise nimi oli rojo (hisp keeles punane) ja sisaldas chillipipart - mina nimetasin kokteili ümber fuego`ks (hisp keeles tuli), sest see oli ikka oi oi kui piprane jook! Katsetasime ka Mai Tai nooremat õde Mai Tallinn`at.

Lõpuks ometi õnnestus mul ära näha film "Dirty Dancing". Pean häbenedes tunnistama, et see oli minu elus esimene kord seda filmi näha..meeldis..tantsulembelisele tüdrukule igati sobiv pühapäevaõhtune meelelahutus. Vaene Florian oli ka sunnitud vaatama :D



Veidi sattusin kaubandussegi. Marburg on kahjuks shoppamise mõttes liiga pisike - peale ühe H&H`i midagi ägedat ei ole. Nii ei jäägi muud üle, kui Frankfurdis või Braunschweigis sisseoste teha. Ajastus oli mul igatahes hea - aled on taas käes :) Peale alede leidub igal pool ka juba jõuluväljapanekuid. Jõulukulinad jätavad mind hetkel veel suhteliselt külmaks, küll aga jõulutoitudega on asi komplitseeritum. Nii ei suutnudki ei öelda tüüpilisele saksa jõulumaiusele - Stollen`ile. See on suur ja rammus keeks igasugu väga maitsvate lisanditega (rosinad, pähklid, martsipan). Et sellist maiustamist endale lubada, pean küll kiiremas korras trenni tegema hakkama! Vähemalt iga neljapäevasele salsakursusele õnnestus mul end regada, algus seegi:)




Esmaspäeval jõudsid lõpuks minu kontole ka stipendiumirahad. jippi! Seda rõõmsat sündmust tähistasime Mehhiko restos "Sausalitos" torillade, quacomole, tacode ja burritodega. Mõned Margariitad ka sinna juurde;)




Saludos,




Kärt

Tähelepanekuid

Päris haigeks õnneks ei jäänudki. Siiski astusin läbi ka apteegist. Tahtsin osta midagi Sudafedi sarnast nina kinnisuse vastu. Selleks pidin välja uurima täpsed koostisained, et selgeks teha, mida ma soovin. Ostmisprotseduur läks isegi päris libedalt. See-eest gripitee hankimine osutus oluliselt keerulisemaks. Käsimüügis on Saksas levinud Erkältungstee (nn külmetustee) ja mina arvasin siiani, et see ongi nagu meil levinud Coldrex, Theraflu jne. Pakki lähemalt uurides selgus, aga et need on nö looduslikud teed, mis sisaldavad leedripuu õisi ja vist muud taimset stuffi. Põhimõtteliselt on apteegist võimalik ka paratsetamooli sisaldavat teed hankida, aga see on oluliselt kallim (10 pakikest ca 8 euri). Kuna mu külmetus taandus sidruni-mee-ingveri abil, siis jätsin seekord raha kulutamata.

Nüüd ka esimesed katsetused ülikooli raamatukogu online keskkonnas tehtud. Nimelt tahtis Flo korterinaaber meditsiinialaseid artikleid oma lõputöö jaoks saada, aga tema koduülikoolil nendele ligipääs puudus. Läksin siis ehku peale katsetama, kas ma pääsen ligi ja läkski õnneks! See on märk, et Marburgi Ülikoolil on med.alased (ja vast ka siis füsioalased) artiklid rikkalikult esindatud. Tartu Ülikoolis oli suht võimatu millelegi tasuta ligi pääseda.

Kolmapäeval võtsin julguse kokku ja tegin ära online keelekursuse jaoks vajaliku sisseastumiseksami. Nagu needus koosnes see 8st lünktekstist. Iga osa jaoks oli aega 5min. Minule meenutas kogu see värk pigem ristsõna lahendamist aja peale kui tõelise keeleoskuse näitamist. Siiski läks mul õnneks ja sain vajamineva C1 taseme:) Nüüd jääb üle vaid 1.st novembrit oodata.

Korra kaalusin ka ülikooli juures tasulist hispaania keele kursust võtmist, aga kuna minu kodukorrusel elab suht palju hispaania keelt kõnelevaid tudengeid (mehhiklanna, hispaanlanna, brasiilia poiss jne), siis üritan nendega suheldes oma hisp keelt värskendada.


Kolmapäeval täitsin kodanikukohust ning oma tutika ID-kaardi lugeja abil osalesin omavalitsuste valimistel. Eks siis täna ole näha, kas mu hääl aitas tulemusi mõjutada.


Koridorinaabritega on suhtlemine muutunud aktiivsemaks. Neljapäeval sai ühine pasta ja sangria pidu maha peetud.
Sangria tegu hispaania moodi näeb välja järgmine:
kõige odavam pakivein (soovitavalt külm) segada apelsinimahla ja suhkruga, lisada tükeldatud puuviljad (õunad, melon) ja lasta heal maista ;) Jook maitseb mõnusalt kerge, aga järgmisel hommikul on siiski peavalu garanteeritud ;)
Köögipeojärgselt jõudsin esimest korda Marburgis ka kluppi. Ööklubis Nachtsalon oli farmatseutide pidu ja täitsa tore teine. Tantsupõrand suht pisike, aga muusika oli ok. Sissepääs koos garderoobiga tudengilinnale omaselt vaid 3euri . Takso linnast koju läks 3peale maksma 6euri. Tallinna hindade kõrval on siin elu mõnusalt soodukas :)

Saturday, October 17, 2009

Jõuluks koju




Et lennupiletid pühade lähenedes kallimaks muutuvad, otsustasin täna piletid ära osta.


Niisiis tulen koju 24.detsembril.


10.35 Hannover - 12.15 Stockholm 13.35 -15.35 Tallinna Lennujaam (Estonian Air)


Tagasi lendan 8. jaanuaril


10.35 Tallinn -11.30 Riga 11.55 - 13.10 Frankfurt (Airbaltic)

Wednesday, October 14, 2009

fotod

minu pildid leiad http://picasaweb.google.com/kartsumm
laadisin ka nüüd lõpuks lahkumispeo fotod üles ja lisaks veel fotod mõnest varasemast üritusest

Tuesday, October 13, 2009

Esimene nädal ja natuke peale

Niisiis esimene nädal Marburgis edukalt seljataga.
Lühidalt esimese nädala toimetustest.
Nagu paljud teist teavad, ei olnud mul veel pühapäevalgi (4.10) aimu, kus ma oma esimese öö veedan. Kerge paanika tekkis esmaspäeva lõuna paiku Riia lennujaamas, kui üritasin telefoni teel kätte saada welcome week`i korraldajaid, aga oh ülla-ülla antund mobiilinumber oli terve päeva postkastis :S Teadmatust ja vihma trotsides istusin siiski Frankfurdis rongi, mis mind Marburgi pidi sõidutama ja siis juhtus ime...Florianil õnnestus hankida number, mis toimis ning kellegagi korraldustiimist kontakteeruda. Sellest hetkes alates oli suur kergendus, sest nimelt tuli mulle peakorraldaja isiklikult oma autoga rongijaama vastu ja sõidutas ühiselamusse J sain endale toa Wehrda C ühiselamus, toa, millelele mul ametlikult õigust polnud, aga bürokraatiarägastikus jäi kellelgi midagi kahe silma vahele :D elamine väga uhke ei ole, aga ma ei kurda!

Mul on oma 14 ruutmeetri suurune tuba koos pisikese kraanikausi nurgaga. Köök ca 14 inimese peale, 1 dušš ja wc 6 peale. Õnneks hoitakse suht puhtust ning ühisruume koristab igapäevaselt ka koristaja. Nii et vetsupotti küürima ei pea :P Nädalavahetusel valitses köögis konstantselt hullumaja – täielik ülerahvastatus. Suht võimatu oli isegi oma asjadele ligi pääseda. See-eest esmaspäeval oli asi märksa rahulikum. Eks ma pean kannatlikum olema, enamus on ju bakaõppe erasmuslased, kellel veri vemmeldab ja kes meelsasti kokkamis- ja dringiõhtuid korraldavad.

Paberimajandusega olen nüüdseks suhtkoht valutult ühele poole saanud:

1. üürileping allkirjastatud – selle asja üritasin väga kiiresti joonde ajada, et olla kindel, et keegi mind välja tõstma ei hakka:) Nüüd on siis elupaik kuni 30.sept 2010 kindlustatud.

2. Saksa mobiilinumber aktiveeritud,
samaaegselt toimib ka Eesti number

3.saksa pangakonto avatud (kaardile tuleb ise ca 10 päeva jooksul järgi minna ja umbes oletada, et nüüd võiks valmis olla. Internetipanga jaoks saabusid koodid suht ruttu postiga koju, siin on aga üks suur AGA. Koodide aktiveerimiseks pidin ise panka minema ja avalduse esitama ning nüüd läks veel 1 päev, enne, kui netis toimetama saaksin hakata. Saksamaa on krediitkaardivaenulik maa: oma Swedbanki VISA Studentcardiga ei saa ma maksta üheski toidupoes, samuti mitte IKEAS ?!!! Küll aga õnneks H&M`is ja majapidamistarvetepoes – abiks seegi. Välismaalasena peab alati sulli olema, muidu oled hädas!

4. kohalikuks registreeritud

biomeetriliste passipiltide tegemine on megakallis – 4 pilti kohe kätte maksid 13 eurot! Oleks ma seda teadnud, oleksin siiski Eestis selle jaoks aega leidnud.
Küll aga on Marburgi linn väga huvitatud uutest linnakodanikest (pearaha) – seega iga inimene, kes on veebruaris endiselt Marburgi hingekirjas, saab endale 100 eurot – pole paha ;) Tartu tegi ka kunagi sarnast kampaaniat

5.Üliõpilaspilet käes – koos sellega ka semestri kuupilet (110 euri), mis võimaldab kogu Hesseni liidumaa piires sõita + ühistransport igas liidumaa linnas (seal hulgas siis ka Frankfurt) + veidi on lubatud ka liidumaa territooriumist väljapoole lisatasuta reisida.








Buss sõidab ka vanalinnas. Maxx`välikohvikus istudes saab rõõmsalt bussijuhile lehvitada :)

6. stipendiumipaberid DAAD`i saadetud, raha pean veel ilmselt ca nädalakese ootama.

7. kodu enamvähem sisustatud
seejuures oli suureks abiks Flo kes Braunschweigist (240km põhja poole) eelmise nädalal külas oli. Tänu meie käsutuses olnud autole, sain teha suurema shopingu Lidl toidupoes (säästuka analoog), et varuda baastoiduaineid nagu riis, jahu, makaronid, suhkur, sool jne jne. Toidupoodidega on üldse ühika läheduses kehvasti. On kaks varianti: variant 1 – teed oma sisseostud juba kesklinnas, variant 2 – lähed shoppama bussiga 10 min kaugusel asuvasse tsentrumisse, kus iga suur pood asub oma majas. Täielik ruumi raiskamine minu meelest. Kokkuvõttes: kui laupäeva hommikul pannkoogi isu tuleb ja mune ei ole, siis maja kõrvale poodi minna ei saa. Pühapäeviti on enivei kõik toidupoed suletud.

Möödunud laupäeval võtsime ette ka tripi Ikeasse. Veetsime seal vist küll vähemalt 4 stressirohket tundi, aga see-eest on mul nüüd hulgaliselt toredaid uusi asju, mis minu sisseelamist oluliselt hõlbustavad. Nende seas kööginõud, suur peegel, põrandalamp, padjad jne. Kardinad tahan kindlasti ka välja vahetada. Need, mis praegu mul akna ees ripuvad, on suht veidrad, ei sobi absloluutselt ülejäänud toa sisustusega kokku. Paraku IKEA`st ilusaid ei leidnudL

Ahjaa üks asi veel, mul on ka lisamadrats. Seega saan ilusti kodumajutust pakkuda. Juhul, kui keegi mu järele igatsema hakkab ja mulle külla tulla tahab;)

Tutvumisnädala jooksul on esimesed head tuttavad ka juba tekkinud. Kõige aktiivsemalt suhtlen väljaspool oma ühikakorrust ameeriklanna Linsay, tšehhitari Magda ja rumeenlanna Corneliaga. Ma ei väsi imestamast, et alati on nii, et need inimesed, kellega sa esimesena suhtlema hakkad, nendega jäädki suhtlema. Inimesed vist alateadlikult otsivad sobivaimad suhtluspartnerid välja?!







Esimesel nädalal oli ka paar ühisüritust: õhtu pubis, tutvusmisõhtu Schwartz-Weiss Cafe`s (midagi Tartu Ülikooli Sõbramaja taolist) ja kokkamisõhtu. Ma läksin lihtsama vastupanu teed ja valmistasin viineripirukaid. Kusjuures üks usakas oli ka viineripirukaid teinud ja väitis, et see on tüüpiline USA toit!!!
Esimesel nädalal olin õhtuti ikka täitsa kutupiilu, et suurt peolooma minust ei olnud Alati viimase ööbussiga (ca 1 paiku) kodus - kes küll oleks seda arvanud! :D Hakkan vist suureks saama... Taksoga veel sõitnud ei ole, aga see ei tohiks väga kallis olla. Kesklinnast ühikasse peaks juttude järgi ca 8 eurot või vähemgi maksma.

Nädalavahetusel toimus Marburgi vanalinnas Elisabethmarkt. Selle raames turg tüüpiliste saksa maiustustega (puuviljad šokolaadis, mandlid-pähklid suhkruglasuuris, suured piparkoogid, currywurst, creped, suhkruvatt), lõbustuspargi atraktsioonid.
Lisaks sellele toimus pühapäeval Entenrennen ehk eesti keeli partide jooks. See kujutas endast pisikeste kummipartide võidu“sõitmis“ Lahn` jõel. Suht koomiline, aga armas üritus.
Raekoja platsil tegid akrobaadid taeva all trikke.


















Natuke ka ilmast
Veits on siin soojem kui kodumaal. Mõni päev on väga vihmane olnud, samas mõni mõnusalt soe ja päikesepaisteline. Müstiline ilm oli eelmisel kolmapäeval. Siis oli üle 20 kraadi sooja ja peale kümmet õhtul kannatas veel välikohvikus istuda! Paraku oli neljapäeval jälle ca 10 kraadi ja paduvihm. Väga vahelduva ilma tõttu ei ole end alati õigesti riietada osanud ja nüüd on tulemus käes: esmasp (12.10) hommikul ärkasin kurgu- ja väikese lihasvaluga. Üritasin siis terve päeva end mee, ingveri ja sidrunite abil tohterdada. Oma ainukese paki vastikut Theraflud jätsin ööseks. Täna on olemine kõbusam, aga kurk on endiselt kahtlane. Pean vist ikkagi uue pakki neid „maitsvaid“ gripiteesid ostma.

Hmm..õpingutest peaks vist ka rääkima. Minu õppekava üritati küll poole aasta jooksul reformida, algselt pidin ju kevadel õpinguid alustama. Paraku ei läinud see plaan läbi ja minu õpe on endiselt „berufsbegleitend“, mis tähendab seda, et võimaldab ülikooli kõrvalt töötamist. Praktikas näeb asi välja nii, et ühes semestris on 3x 3-nädalalist intensiivset moodulit (ilmselt iga päev siis 8st 18ni kool). Ja muudel nädalatel saavad tudengid siis erialaselt töötada. Minu esimene moodul algab 23. novembril!!! Enne seda ma tööd otsima ei hakka, vbl peale esimest moodulit. Siis on näha, kui raske õpe on ja kui erinev on saksa metoodika. Seega hetkel on päris mitu nädalat vaba. Väike puhkus kulubki marjaks ära ;)

23-25.10 olen Bonnis DAAD`stipendiaatidele mõeldud tutvumisüritusel – see on vast päris äge tripp igasugu ekskursioonide ja õhtusöökidega.

Sel nädalal on võimalus tutvuda ülikoolis toimuvate treeningutega ja siis 19.10 tuleb kell 8 netti logida ja end registreerida. Ülikoolisport on odav- semestritasu kursuse (1x nädalas) kohta on 20 euri, see aga tähendab seda, et ka piiratud arv kohti saab hetkega täis. Üritan siiski löögile saada. Kui tervis lubab, siis lähen õhtul selja-kõhu trenni uudistama ja neljapäeval salsatama.

Registreerisin end ka online saksa keele meditsiinialasele 3kuulisele keelekursusele, mida peaks DAAD (minu stipendiumiorganisatsioon) rahastama. Sain just vastusmeili, et pean veel online keeletesti tegema, sest see kursus eeldab C1 taset. Mul suht kopp ees nendest keeletestidest :S

Ja nüüd on mul ka internet. Minu toas ühika poolt netti automaatselt ei olnud. Tudengite seas on levinud, et üks sõlmib lepingu (ca 30 euri kuu) ja jagab oma wifit siis ca 2-3 inimesega. Lepingu allkirjastamisest aktiveerimiseni läheb aga 2 nädalat. Minu korrusel olid enamus endale juba netikaaslased hankinud ja kuna ma ei soovinud ise lepingut sõlmida, siis otsustasin USB-interneti pulga kasuks, mille nüüd lõpuks peale suurt jamamist tööle sain. Tehnikaga on mul elu aeg probleeme olnud. Ei hakka siin lähemalt kirjeldama, milles kala oli, peaasi, et nüüd toimib! Niisiis teoorias peaks see pulk mul võimaldama igal pool, kus levi on neti kasutamist ja seda 20 euri eest kuus. See on hea diil, sest saksas tasuta wifit praktiliselt ei eksisteeri (v.a ülikoolivõrk).

Uhh, sain nüüd küll paraja romaaniga hakkama. Järgmised kirjad üritan lühemad teha, aga vähemalt ei saa keegi kurta, et Kärt oma tegemisteest-toimetamisest märku ei anna ;)

Olge muhedad
Kallistan
Kärt