neljapäev rongis ja Frankfurdis

Nagu ma oma eelmises postituses ennustasin kujunes neljapäev, 19.november väga pikaks päevaks, millest poole veetsin erinevates transpordivahendites. Startisin kell 7 hommikul Braunschweigist ja kõigest 3,5 tunni ja 4 rongi pärast jõudsin Marburgi. Väike lüke ühikasse ja siis uuesti teele. Frankfurti.
Ilmaga vedas tohutult. Üle väga pika aja siras päike ja oli mõnusalt soe. Alustuseks sain kokku soome tüdruku Sari`ga. Ta on Flo ühe parima sõbra ekstüdruk. Koos käisime lõunat söömas. Sari elab ja töötab nimelt alates augustist Frankfurdis. Hea oli üle pika aja jälle soome keeles suhelda:) Muidugi ühelt keelelt teisele üleminek ei toimi alati täiesti ladusalt. Niisiis üritasingi sushi restos oma makisid soome keeles tellida. Ei õnnestunud paraku :D
Kui Sari pool 4 tagasi tööle pidi minema, siis jäin omapäi linna avastama. Aega linnaga tutvumiseks oli mul piisavalt, sest lennujaamas pidin olema alles kell 8. Võtsin välja oma linnaplaani vaatamisväärsustega ja jõudsin suurema osa neist ka üle vaadata ning piltidele jäädvustada. Minu üllatuseks ei ole Frankfurdi kesklinn üldsegi väga suur. Linnas kõrguvad ärihooned, kuid nende kõrval on ka kaunis vanalinn kirikute ja iidsete hoonetega. Rohelust on natuke vähe, aga Mainz`i kaldal jalutada on siiski romantiline :) Parasjagu ehitati vanalinnas jõuluturgu ja ca nädala pärast läheb möll lahti. Pühade ajal tuleb kindlasti vähemalt üks tiir seal teha ja hõõgveini nautida.
Veidi leidsin aega ka šoppamiseks. Lõpuks ometi leidsin hambaharjatopsi, millist olin juba kaua otsinud. Mul oli vaja nimelt puidust versiooni ja selle leidmine osutus oluliselt raskemaks.
Õhtul deitisin Frankfurdi lennujaama kohvikus õe ja õemehega. Nii tore oli neid näha! ja muidugi tegid tuju veelgi paremaks Kalevi šokolaadid, piparkoogitaignapätsid (ei möödu jõuluaega ilma taina söömiseta ;) ja kodumaised ajakirjad! Aitäh, sista!
Frankfurdi lennujaam on ikka üüratu. Kuigi olen seal mitu korda viibinud, jõuan siiski endiselt ära eksida :D Seegi kord Piretit ja Hardot turvakontrollini saates õnnestus mul tagasiteel vale tee valida. Nii avastasingi ühel hetkel end pagasi kättesaamise lintide juurest ning sellest tsoonist väljumiseks pidin lahkuma väravast "nothing to declare". Jama õnneks ei tulnud.
Hilisõhtul jõudsin rampväsinuna koju, aga ma olin möödunud päevaga väga rahul.