Bussisaaga vol2 Jätkuks eelmisele sissekandele. Pühapäeva hommikul "vedas" mul järjekordselt bussidega. Olin meelde jätnud vale bussiaja ja seega 2min liiga hilja peatuses. Mis aga tähendas, et olin oma bussisst maha jäänud. Mul oli vaja olla 11.21 rongijaamas ja kuigi kell oli alles 10.40, ei oleks ma järgmise bussiga enam jõudnud (autoga läheb maks 7min). See omakorda oleks tähendanud, et ei oleks saanud sõita Göttingenist kell 13.00 MFG`ga Hannoveri. Seega ei jäänud mul muud üle, kui võtta takso :S Noh õnneks 5€ ei tapa, aga närvi ajas küll :D
Oma reiside organiseerimises muutun aga üldiselt üha pädevamaks. Kui ma veel Eestis elasin, siis orgunnis Flo mu sõidud. Nüüd olen sunnitud asjad ise joonde ajama. Pean ütlema, et kuigi ma üldse ei armasta võõraste inimestega telefoni teel saksa keeles suhelda, on see mul siiani küllaltki hästi õnnestunud. Suutsin isegi edukalt kaubelda ja sõidu Hannoveri 12,5 euro pealt 9`le tingida. Kusjuures tagasisõit läks vaid 6€ maksma ja tüüp oli ka hästi lahe - jalka-& sulgpallitreener. Seega MFG on üksjagu õnnemäng.
Natuke ka Halloweenist. Kostüümi ma paraku sel aastal ei hankinud, aga pean tunnistama, et ega ma väga agaralt ka asjaga ei tegelenud. Küll aga käisin laupäeval vanalinnas kõrvitsajahil. Jõudsin turule suhtkoht viimasel hetkel, st pool 3, aga mul oli õnne: sain ilusa piraka 10kilose kõrvitsapoisi. Nagu Eesti naised ikka - kanged - vinnasin kõrvitsa sülle ja transportisin ilma suuremate vahejuhtumiteta ühikasse. Paraku läks õhtul peotuhinas kiireks, seega lõigata kõrvitsat ei jõudnudki. Sõidsin pühap "põhja" st Flo juurde, aga teised siis lõikasid ja sõid järgmisel päeval.
Laupäeva õhtupoolikul helises uksekell ja avama minnes leidsin eest 2 pisikest kostümeeritud jõnglast. Kutsusin nad siis kööki, kus me parajasti istusime. Mina blond arvasin, et lapsed siis tantsivad või laulavad miskit (nagu meil mardipäeval kombeks). Minu küsimuse peae, et mis te nüüd siis teete, vastasid nad hirmunult, et küsivad vaid "Süsses oder Saueres". See tähendab tõlkes "midagi magusat või muidu saad soolast.." Ehk siis tahavad maiustusi saada ilma midagi selle heaks tegemata :D Õnneks oli mul tahvel Kalevi šoksi veel alles, kinkisin selle siis pisikestele.
Oma vanusega üllatan viimasel ajal inimesi. Keegi ei usu esmapilgul, et ma juba 24 olen, mis iseenesest on kompliment juba. Ja 24 ei olegi teab mis suur number ju, aga kui noored ca 19aastased poisid juttu tulevad rääkima, siis on nad parajalt šokeeritud, et ei olegi nendeealine :D
Reedel sain "nautida" ühikarõõme. Nimelt otsustas Brasiilia poiss Carlos korraldada peo meie korrusel. Mõte ju iseenesest tore, aga kui ca 20 noort kokku tuleb, siis juhtub pahatihti nii mõndagi ebameeldivat. Näiteks see, et kaitsekorgid löövad läbi ja seetõttu wc ning duširuum järgmise päeva õhtuni elektrita jäävad. Pimedas duši all käimine on üksjagu huvitav kogemus :D
Pühapäevast, 1.11 neljapäevani olin siis Flol külas. Teisipäeva õhtul tähistasime ta 27. sünnipäeva ja käisime sel puhul Braunschweigis Vapianos söömas. Selline mõnusalt kodune tunne tekkis: sarnaselt Tallinna omale oli resto rahvast pungil täis ja toit maitsev :) Elagu globaliseerumine!
Viimastel päevadel olen tehnikatsikiks hakanud, seda muidugi mitte päris vabatahtlikult :D Õnneks on Flo elektroonika vallas oluliselt pädevam kui mina, seega õnnestus "meil" tööle saada minu arvutis uus Windows 7 (päris cool teine!) ja tvstick, mis võimaldab läpakast telekat vaadata. Endalegi üllatuseks algatasin aktsiooni oma korruse inimestelt 5€ kogumiseks, et osta ühiselt mikrolaineahi ja röster. Hetke seisuga on veel paari inimese rahad puudu, aga usun, et hiljemalt uuel nädalal on need meil olemas. Hommikusest röstleivast tunnen juba küll suht puudust...
Vaikselt hakkab juba jõulumeeleolu tekkima. Reedel korraldasime hõõgveiniõhtu. Suuremates kaubamajades on algust tehtud jõuludekoratsioonidega. Lund veel sadanud ei ole, elan ju ka Saksamaa keskosas, aga mõni päev on õhus ikka juba talvelõhna tunda :)
Oma reiside organiseerimises muutun aga üldiselt üha pädevamaks. Kui ma veel Eestis elasin, siis orgunnis Flo mu sõidud. Nüüd olen sunnitud asjad ise joonde ajama. Pean ütlema, et kuigi ma üldse ei armasta võõraste inimestega telefoni teel saksa keeles suhelda, on see mul siiani küllaltki hästi õnnestunud. Suutsin isegi edukalt kaubelda ja sõidu Hannoveri 12,5 euro pealt 9`le tingida. Kusjuures tagasisõit läks vaid 6€ maksma ja tüüp oli ka hästi lahe - jalka-& sulgpallitreener. Seega MFG on üksjagu õnnemäng.
Natuke ka Halloweenist. Kostüümi ma paraku sel aastal ei hankinud, aga pean tunnistama, et ega ma väga agaralt ka asjaga ei tegelenud. Küll aga käisin laupäeval vanalinnas kõrvitsajahil. Jõudsin turule suhtkoht viimasel hetkel, st pool 3, aga mul oli õnne: sain ilusa piraka 10kilose kõrvitsapoisi. Nagu Eesti naised ikka - kanged - vinnasin kõrvitsa sülle ja transportisin ilma suuremate vahejuhtumiteta ühikasse. Paraku läks õhtul peotuhinas kiireks, seega lõigata kõrvitsat ei jõudnudki. Sõidsin pühap "põhja" st Flo juurde, aga teised siis lõikasid ja sõid järgmisel päeval.
Laupäeva õhtupoolikul helises uksekell ja avama minnes leidsin eest 2 pisikest kostümeeritud jõnglast. Kutsusin nad siis kööki, kus me parajasti istusime. Mina blond arvasin, et lapsed siis tantsivad või laulavad miskit (nagu meil mardipäeval kombeks). Minu küsimuse peae, et mis te nüüd siis teete, vastasid nad hirmunult, et küsivad vaid "Süsses oder Saueres". See tähendab tõlkes "midagi magusat või muidu saad soolast.." Ehk siis tahavad maiustusi saada ilma midagi selle heaks tegemata :D Õnneks oli mul tahvel Kalevi šoksi veel alles, kinkisin selle siis pisikestele.
Oma vanusega üllatan viimasel ajal inimesi. Keegi ei usu esmapilgul, et ma juba 24 olen, mis iseenesest on kompliment juba. Ja 24 ei olegi teab mis suur number ju, aga kui noored ca 19aastased poisid juttu tulevad rääkima, siis on nad parajalt šokeeritud, et ei olegi nendeealine :D
Reedel sain "nautida" ühikarõõme. Nimelt otsustas Brasiilia poiss Carlos korraldada peo meie korrusel. Mõte ju iseenesest tore, aga kui ca 20 noort kokku tuleb, siis juhtub pahatihti nii mõndagi ebameeldivat. Näiteks see, et kaitsekorgid löövad läbi ja seetõttu wc ning duširuum järgmise päeva õhtuni elektrita jäävad. Pimedas duši all käimine on üksjagu huvitav kogemus :D
Pühapäevast, 1.11 neljapäevani olin siis Flol külas. Teisipäeva õhtul tähistasime ta 27. sünnipäeva ja käisime sel puhul Braunschweigis Vapianos söömas. Selline mõnusalt kodune tunne tekkis: sarnaselt Tallinna omale oli resto rahvast pungil täis ja toit maitsev :) Elagu globaliseerumine!
Viimastel päevadel olen tehnikatsikiks hakanud, seda muidugi mitte päris vabatahtlikult :D Õnneks on Flo elektroonika vallas oluliselt pädevam kui mina, seega õnnestus "meil" tööle saada minu arvutis uus Windows 7 (päris cool teine!) ja tvstick, mis võimaldab läpakast telekat vaadata. Endalegi üllatuseks algatasin aktsiooni oma korruse inimestelt 5€ kogumiseks, et osta ühiselt mikrolaineahi ja röster. Hetke seisuga on veel paari inimese rahad puudu, aga usun, et hiljemalt uuel nädalal on need meil olemas. Hommikusest röstleivast tunnen juba küll suht puudust...
Vaikselt hakkab juba jõulumeeleolu tekkima. Reedel korraldasime hõõgveiniõhtu. Suuremates kaubamajades on algust tehtud jõuludekoratsioonidega. Lund veel sadanud ei ole, elan ju ka Saksamaa keskosas, aga mõni päev on õhus ikka juba talvelõhna tunda :)
No comments:
Post a Comment