Sunday, November 29, 2009

Tohuwabohu ja jõuluaeg


Tohuwabohu - just nii, saksa keeles eksisteerib ka see sõna! ja just selline oli liiklus reedel Marburgi linnas.
Reede hommikul bussi oodates tabas mind ja paljusid teisi peatuses olijaid väga ebameeldiv üllatus - bussijuhid otsustasid ette hoiatamata streikima hakata. Mis tähendas et terve reedese päeva jooksul ühistransport ei toiminud. Automaatselt olid kõigil taksofirmadel käed-jalad tööd täis ning vähemalt tunnine ooteaeg oli paratamatu. Mul oli aga kõigest hoolimata vaja hommikul kooli praktikumi jõuda. Nii ei jäänudki muud üle kui äratada naabripoiss, kes õnneks siiski ka ise kooli pidi minema, ja seebitada teda, et ta mind kliinikumi viskaks. Nii õnnestuski mul küll ca 40minutilise hilinemisega Lahnberg`i jõuda. Minu suureks üllatuseks olid praktiliselt kõik kohale tulnud. Pooltel meist on autod ja seigeldes jõudis ka teine pool kohale. Aga suht närvi ajas küll kogu see värk, kuigi ma saan bussijuhtidest aru ka, et 10€ tunnis teenida (millest kätte 5€), on ikka vähe ära elamiseks. Ning arvestades Marburgi megakitsaid ja käänulisi teid ja palju puudega reisijaid ei ole see amet just kergete killast. Streigiks valiti väga "õige" päev - reedel tahavad ju paljud sõita näiteks rongijaaama vms ja lisaks sellele oli reedel kesklinnas üritus "Marburg b(u)y night". Tähtsamad hooned olid valgustatud spets LED-valgustitega, kauplused olid keskööni avatud ja avati ka jõuluturg.

Pudi-padi müüvate poekeste kõrval on arvukalt ka lette, kust saab osta Glühweini (hõõgveini), Glühwein mit Schuss (hõõgvein sortsu kangemaga) ning Feuerzangenbowle (punane vein koos vürtsidega, mille peale asetatakse suur suhkrutükk, mis peale kange alkoholiga üle valamist põlema süüdatakse). Suht lahe protseduur, lähemalt loe wikist http://en.wikipedia.org/wiki/Feuerzangenbowle Muidugi ei puudu ka bratwurs ja suured piparkoogisüdamed.
Linn on täielikus pühadesäras. Minule üllatuseks armastavad kohalikud oma maju ja aknaid väga külluslikult kaunistada, kohati isegi liiga külluslikult. Ka mul on ühikas juba kuusk ehtes :D Kuna väljas on ca 12 kraadi ja enamuse ajast sajab vihma, siis erilist jõulutunnet tekkida ei ole veel jõudnud.

Oh kooliaeg, oh kooliaeg!

Esmaspäevast alates olen olnud usin koolilaps. Iga päev pidin 8.15 kohal olema, mis tähendas, et ööd jäid lühikeseks kuna äratuskell helises juba 6.40, aga enamasti jõudsin teki alla ikkagi peale südaööd. Aga vahelduseks on rutiin päris tore:)
Minu kursus on pisike. Kokku on meid kõigest 14, kelles 4 on välistudengid (mina, 2 poolatari ja üks kutt pakistanist), lisaks sellele ülejäänutest ca 5 lõpetavad veebruaris alles bakalaureuse, seega suhtkoht kirju seltskond, aga kõik tunduvad toredad ja sõbralikud :)
Kolmapäeva õhtul käisin Dana (tore kursaõde) ja Lindsayga (usa tsikk) uni-kinos "Let`s make money" vaatamas. Jällegi täitsa kihvt film. Järgmisel nädalal on kavas "Gomorrha".
Eile pidas kursaõde Britta soolaleivapidu. Minu kurvastuseks elavadki kursakaaslastest vaid 2 alaliselt Marburgis. Osad elavad Marburgi lähiümbruses ja sõidavad autoga kooli ja teine osa elab ajutiselt (st 3 nädalat) Marburgis ja siis nö vahepausil jälle koju tagasi. Jaanuaris on meil teine blokk Fuldas. Kuigi linn asub Marburgist ca 100km, ei saa sinna rongiga otse. Ümberistumisega kestab sõit aga 2,5h. Kuna ma päevas 5h rongis veeta ei taha, siis ei jäänudki muud üle kui otsida 3nädalaks elamine Fuldas ja maksta jaanuari eest dopeltüüri :S Aga vähemalt elame Dana`ga ühes kohas, hea seegi.

Saksamaal on füsioteraapia õpe enamasti Ausbildung (rakendusõpe), mis tähendab, et saada füsioks pead õppima 3 aastat ja kui sa siis tahad end teaduslikuma poole pealt edasi harida, siis on järgmiseks astmeks 3aastane bakalaureus ja kui sa peale seda veel teadust teha tahad, siis 2 aastat magistrit otsa. Kuigi suund on Saksas sellele, et Ausbildung asendatakse bakaga, on see siiski väga lapsekingades kõik. Tavainimestel pole suurt aimugi, et füsioteraapiat ülikoolis õppida saab, kuigi ülikoole, kus bakat teha saab on juba üksjagu. Magistrantuuri tegemise võimalus on hetkel Marburgis, Dresdenis (tasuline), Berliinis ja Hildesheimis, kuigi minu mäletamist järgi peale Marburgi teistes kõrgkoolides oli magister rohkem sotsiaalteaduste suunaga. Kuigi veidi õpitakse koolis lümfidrenaaži ja manuaalteraapiat ja vojta & PNF põhimõtteid, ei saa ilma vastava spets koolituseta neid ravimeetodeid päris ametlikult rakendada (st sa ei saa küsida teenuse eest kõrgemat hinda). Seega enamasti teevad siinsed füsiod ikkagi lisakursuseid. Selle semestri õppekavas on mul aga siiski ka manuaalteraapia. Ootan juba põnevusega ja loodan, et äkki on siiski asjalik. Paraku oli õppejõud sel nädalal haige, seega mõned loengud-praksid lükkuvad nüüd edasi.

Kuigi minu õpe on rohkem teadustööle suunatud, kui olin arvanud, on see tegelikult päris lahe. Esimesel mooduli nädalal oli mul 2 ainet: elektromüograafia ja biostatistika. Esimene oli mõnusalt praktiline. Grupitöö raames kleepisime elektroode ja uurisime pinge muutust konkreetses lihases mingit konkreetset harjutust tehes. Reedeks tegime power pointis ettekande. Õnneks grupitööd tehes ei pea ise nii palju kirjutama ja sõna saavad rohkem kohalikud. Biostatistika on mõnevõrra keerulisem, sest statistika on üldse parajalt komplitseeritud, vahet ei ole mis keeles. Paras pähkel meile kõigile :)

Homme siis jälle uue hooga!

Tegusat töö- ja koolinädalat kõigile!

Monday, November 23, 2009

nädalavahetus ratastel ehk Giessen-Nürnberg-Berliin-Regensburg-Marburg


See nädalavahetus oli siinsetest üks ägedamaid. Nimelt tegi slovakkia poiss Lukas mulle hullumeelse ettepaneku sõita tema ja Michal`iga nädalavahetuseks Berliini. Poistel oli nimelt seal üks DAAD`üritus, mis tähendas, et enamuses nende reisikulud kaetakse ja kuna nad otsustasid selle tripi võtta ette üüriautoga, oli koht veel vaba. Ettevõtmine tundus piisavalt hullumeelne, seega ütlesin oma jah-sõna.
Musta üürimersuga sõitsime reedel Giessenist pool viis välja ning pool 8 olime Nürnbergis, kust korjasime peale Michali. Jõudsime teha ka pisikese linnatuuri. Kell 9 pakkisime end jällegi autosse ning kell 1 öösel olime edukalt Berliinis. 700 km läbimine möödus üllatavalt valutult. Autobahn ja ümberringi eemal asuvate linnade tuled - väga kihvt vaatepilt.
Poisse ootas ees majutus hotellis, mina ööbisin ühe sõbra juures Pankow linnaosas mitte väga kaugel kesklinnast.
Laupäev kujunes väga põnevaks ja teguderohkeks. Külastasin endist "Stasi-Gefängnis`st" ehk endist Staliniaegset vanglat. Pooleteistunnise ekskursiooni käigus näitas ja jutustas giid ikka igasugu jubedusi. Asjale lisas vürtsi fakt, et ta oli endine kinnipeetu, nii et karmid lood elust enesest.
Seejärel kiirtuur linnas. Kohustuslikud Brandenburger Tor, Potzdamer Platz, Museeninsel, Beriini toomkirik, Humboldt Universität (Berliini vanim ja suuruselt teine kõrgkool), Aleksander Platz. Vahepeal väike Pommes mit ketchup (friikad) ja jõuluturul kohustuslik hõõgvein. Kõige ägedamaks kujunes aga Reichstag`i (Riigipäeva hoone) külastus. Sinna on sissepääs tasuta ja seega alati pikad järjekorrad, eriti just laupäeviti. Kohalike poiste nõuandeid kuulda võttes läksime kohale veidi enne sulgemist (st hoonesse pääseb kella 22ni ja maja ise on avatud 24ni). Nibin-nabin mahtusime kõik veel enne sulgemist sisse. Vaade kuplist öisele linnale oli vapustav. Äge on veel see, et kuppel on pealt avatud. Nii et kõige kõrgemal tasandil on võimalik selili visata ja taevast vaadata. Kusjuures isegi tähti oli võimalik näha!
Õhtule panime punkti Oranienburger Strasse`l. See tänav on tuntud oma paljude baaride ja kohvikute poolest. Suurlinnad on ikka toredad. Pool 3 koju saada pole mingi probleem, sest ühistransport toimib öö läbi. Nojah, Marburg on paraku väikelinn..
Pühapäev möödus suuremas osas autos. Läbida tuli 900km. Kõige pealt sõidutasime koju Michali, kes elab Regensburgis (Baieris). Tunnine linnatuur ja einestamine kohalikus restos. Ja seejärel teekond Marburgi.
Kuigi palju sai aega veedetud autos, oli reis siiski megalahe. Tore oli jälle näha inimesi, kellega ca kuu aega tagasi Bonnis tuttavaks sain. Poleks iial arvanud, et neid kõiki nii pea kohtan :) Varsti peaks mingit järgmist trippi planeerima hakkama, sest kui pisik juba sees...

neljapäev rongis ja Frankfurdis

Nagu ma oma eelmises postituses ennustasin kujunes neljapäev, 19.november väga pikaks päevaks, millest poole veetsin erinevates transpordivahendites. Startisin kell 7 hommikul Braunschweigist ja kõigest 3,5 tunni ja 4 rongi pärast jõudsin Marburgi. Väike lüke ühikasse ja siis uuesti teele. Frankfurti.
Ilmaga vedas tohutult. Üle väga pika aja siras päike ja oli mõnusalt soe. Alustuseks sain kokku soome tüdruku Sari`ga. Ta on Flo ühe parima sõbra ekstüdruk. Koos käisime lõunat söömas. Sari elab ja töötab nimelt alates augustist Frankfurdis. Hea oli üle pika aja jälle soome keeles suhelda:) Muidugi ühelt keelelt teisele üleminek ei toimi alati täiesti ladusalt. Niisiis üritasingi sushi restos oma makisid soome keeles tellida. Ei õnnestunud paraku :D
Kui Sari pool 4 tagasi tööle pidi minema, siis jäin omapäi linna avastama. Aega linnaga tutvumiseks oli mul piisavalt, sest lennujaamas pidin olema alles kell 8. Võtsin välja oma linnaplaani vaatamisväärsustega ja jõudsin suurema osa neist ka üle vaadata ning piltidele jäädvustada. Minu üllatuseks ei ole Frankfurdi kesklinn üldsegi väga suur. Linnas kõrguvad ärihooned, kuid nende kõrval on ka kaunis vanalinn kirikute ja iidsete hoonetega. Rohelust on natuke vähe, aga Mainz`i kaldal jalutada on siiski romantiline :) Parasjagu ehitati vanalinnas jõuluturgu ja ca nädala pärast läheb möll lahti. Pühade ajal tuleb kindlasti vähemalt üks tiir seal teha ja hõõgveini nautida.
Veidi leidsin aega ka šoppamiseks. Lõpuks ometi leidsin hambaharjatopsi, millist olin juba kaua otsinud. Mul oli vaja nimelt puidust versiooni ja selle leidmine osutus oluliselt raskemaks.
Õhtul deitisin Frankfurdi lennujaama kohvikus õe ja õemehega. Nii tore oli neid näha! ja muidugi tegid tuju veelgi paremaks Kalevi šokolaadid, piparkoogitaignapätsid (ei möödu jõuluaega ilma taina söömiseta ;) ja kodumaised ajakirjad! Aitäh, sista!
Frankfurdi lennujaam on ikka üüratu. Kuigi olen seal mitu korda viibinud, jõuan siiski endiselt ära eksida :D Seegi kord Piretit ja Hardot turvakontrollini saates õnnestus mul tagasiteel vale tee valida. Nii avastasingi ühel hetkel end pagasi kättesaamise lintide juurest ning sellest tsoonist väljumiseks pidin lahkuma väravast "nothing to declare". Jama õnneks ei tulnud.
Hilisõhtul jõudsin rampväsinuna koju, aga ma olin möödunud päevaga väga rahul.

Wednesday, November 18, 2009

teateid Braunschweigist


Kuigi kooli mul veel ei ole (viimased vabad päevad!), möödub aeg hirmuäratavalt kiiresti. Ühest küljest on muidugi tore, et juba homme näen oma õeraasu ja tema sõpru Frankfurdi lennujaamas (neil on lend Iirimaale, vahemaandumisega Frankfurdis) ja varsti on jõulud ukse ees. Teisest küljest aga tundub, et nii palju tahaks jõuda ja teha, aga aeg voolab käest. Jälle ongi peaaegu nädal möödas mu viimasest sissekandest.
Nädalavahetus möödus üllatavalt rahulikult. Ilmselt olid enamus väsinud neljapäevasest peost :D
Laupäeval tegime tüdrukutega väikese väljasõidu Hanau`sse. Vaata picasast pilte! See on pisike linnake Hesseni liidumaal (Bahn-ticketit tuleb ju maksimaalselt ära kasutada). Minuga koos võtsid tripi ette usatšikk Lindsay, tšehhitar Magda ja ungarlanna Kata. Aga miks siis just Hanau`sse? Erinevate linnakeste kohta infot hankides jäi Hanau silma 3 huvitava asja poolest:
1. igal laupäeval leiab raekoja platsil aset Hesseni suurim vabaõhuturg
2. vennad Grimmid sündisid siin
3. ilus loss
Reaalsus oli aga veidi nutusem:
1. turgu külastasime, aga mind see oma suuruses küll ei üllatanud, pigem oli selline pisike. Küll aga tundus, et kohalikud tõesti ostavad osa oma nädala söögivarudest sealt. Mina andsin oma panuse turu jätkusuutlikkuse osas ostes täidetud oliive - nämmad.
2. tulutult otsisime nende sünnimaja, jälgisime viitu jne. Hiljem kodus asja uurides selgus, et maja purustati sõjaajal ja seda uuesti taastatud ei olegi :D
3. vihma hakkas (jälle) sadama, seega lossikülastus jäi ära. Enne sadu õnneks nägime ära lossipargi, aga üllatus-üllatus need kaks asja asuvad täiesti eri paigus :D Lossini oleksime veel ca 2km kõndima pidanud.
Kokkuvõttes oli meie pisike reis ikkagi vahva, sest kõige tähtsam on ju seltskond!

Pühapäeva õhtul võtsin ette järjekordse reisi Braunschweigi. Kokku maksin 5€ ja tüüp sõidutas Flo juurde treppi. Mõnikord ikka veab! Aga mõnikord jälle ei vea üldse. Tahtsin nimelt täna tagasi Marburgi sõita ja siis eile õhtul leppisin sõidu kokku. Täna aga autojuht helistas ja teatas, et autol löödi tagatuled sisse (ta pidi startima Berliinist) ja sõidab alles homme :s Paraku tänaseks uut sobivat MFG`d mul leida ei õnnestunud. Ka homse osas ei ole prognoos hea, sest tahan jõuda varakult Frankfurti. Eks mõnikord tuleb Deutsche Bahni ka investeerida. Sõit Braunschweigist Göttingeni maksab 20€ ja sisaldab 2 ümberistumist :D Ja siis jätkan reisi järgmise ronginga Göttingenist Marburgi - õnneks ümberistuma ei pea. Korraks koju. Järgmise rongiga Frankfurti. Peaks homme välja arvutama, mitu tundi ma oma päevast erinevates rongides veedan :D

Kinos käimisest saksa moodi
Esmaspäeval realiseerisime Florianiga talle sünnipäevaks kingitud kinovaucherid. Vaatasime 2012`d. Süžee oli, nagu ikka USA katastroofifilmide puhul tavaks, etteaimatav. Eriefektid olid päris ägedad - seda filmi tasubki vist ainult suurelt ekraanilt vaadata :D
Natuke ka iseärasustest
1. tudengid saavad kinos soodustust :)
2. pikkade filmide puhul (ca 3h) on vahepeal ca 10minutine paus :)
3. kui Eestis näidatakse filmi alguses max 10-15 reklaami & uusi filme, siis siin on see enamasti vähemalt 30min :S
4. lõplik piletihind oleneb mitmest asjaolust
kino kodulehel näed ära baashinna, ntks esmaspäeviti tudegitele 5.50, aga....
...kui tahad istuda parematel istmetel ja veidi kõrgemal maksad lisaks 1€
...pikemate filmide puhul tuleb lisatasu 50cent või nagu 2012 puhul 1€
Nii et meie maksime tegelikult per face 6.50€
Tore kui igasugu süsteeme aretatakse :D Vbl tahab Saksamaa nõnda oma kodanike ajutegevust aktiveerida :)

Täna sain ülikoolilt meili, kus teavitatakse esimestest seagripijuhtudest Marburgi Ülikoolis :S ja palutakse oma haigestumisest kindlasti märku anda. Brrr.. Enne seda sain oma teaduskonnalt meili, kus teavitatakse, et minu erialajuht on haige ja 23.novembril "õppeaasta" alguse puhul sõna ei võta. Hmm, huvitav, kas need kaks asja on ka seotud. Loodetavasti mitte. Igatahes õpe läheb ikkagi 23. 11 esimese mooduliga lahti.


Olge terved!

Friday, November 13, 2009

tegusa nädala järelkaja

Esimesed sammud asjalikuks hakkamise suunas olen nüüd teinud. Novembri algusest õpin südametunnistuse järgi meditsiinilist saksa keelt. Üritan ikka vähemalt ülepäeviti asjaga tegeleda, aga raske on, kui kellelegi aru andma ei pea ja ükski test ei kohusta. Siiski-siiski üritan anda endast parimat.

Eelmisel laupäeval osalesin jõutreeningu workshopil. See oli üks täitsa äge üritus. Terve päev möödus ülikooli jõusaalis, kuhu oli kokku tulnud ca 10 huvilist. Nende seas medtudeng, jõusaalitreenerid, kehalise õpetaja, sporditudeng, üks füsio (mina ;) - nii et igati mitmekülgne ja vahva seltskond. Teemaks oli jõutreening masinate ja oma keharaskusega ning uued suunad selles valdkonnas. Keeleliselt kõige raskem ei olnudki ja kui diskussioon tekkis, siis ütlesin minagi oma "šveitsi" aktsendiga sõna sekka.

2 korda jõudsin sellel nädalal ka trenni. Mul on semestri algusest mitmeid flaiereid, millega saan tasuta eri spordiklubides mõned korrad/proovinädala treenida. Et kindlat päevade rutiini mul veel kujunenud ei ole ning päris tihti olen nädala sees ka Flo juures olnud, siis ei olegi varem päris trenni jõudnud. Esimene katseobjekt -Physicum - üle keskmise spordiklubi. Ilusad ruumid ja piisavalt varustust. Kusjuures kuukaart tudengile rühmatrennides käimiseks maksab 35€ (550kr), mis Tallinna mõistes on täitsa soodne, Marburgi kohta aga siiski küllaltki kallis. Plaanin kõik oma priipääsmed eri kohtades ära kasutada ja siis sobivaima klubi välja valida.

Mõned tähelepanekud Physicumist:

1. Esmaspäeval käisin BodyBalance`s, lihaseline jõumees treeneriks. Minu suureks üllatuseks tegime vana kava (seda, mida Viimsis juunist septembrini õpetati) ja trennikaaslaste käest uurides selgus, et nad on seda vaid ca 1kuu vaid teinud. Siiski oli mõnus äratundmine, mis võttis südame alt soojaks ja ajas tahtmatult näo naerule.

2. Kolmapäeval läksin tantsutrenni. Positiivseks üllatuseks oli parajalt raske kava. Treeneriks ca 40aastane hüperaktiive naine. Ma ei jõudnudki tunni lõpuni otsusele, kas ta mulle meeldis või ajas pigem närvi :D

3. Tantsutrenni lõpus ei olnud lõdvestavat osa ega venitusi. Peale viimast läbi tegemist oligi vsjo. Sama oli ka stepitunni lõpus (esmasp oli stepp enne balance`t). Minu jaoks vägagi üllatav, kuidas selline asi võimalik on. Iga treener peaks ju teadma lihashoolduse olulisust. Ja eeldada, et kliendid pärast garderoobis venitaksid, oleks ülimalt naiivne.

4. Ei ole ohtu, et rühmatrennidesse ei pääse. Seda olen ka teiste klubide kohta kuulnud. Minu jaoks väga naljakas, sest Viimsis oli põhimure, et kas ikka mahun trenni :)

5. Duširuumi juures ei ole sauna. Kahju. Paraku sakslased ei ole saunarahvas.

6. Üldse tundus, et enamus lähevad koju pesema, sest vaid mõni üksik läks duši alla



Ja lisaks mõned uued tähelepanekud Saksamaa kohta:

Kuigi pagariärid on päris kallid - leivapätsi hind kipub 3€ kanti - on valik vägagi kirju. Vähemalt 30 eri sorti leiba on kindlasti. Lina-, kõrvitsa-,päevalilleseemntega, seemneteta, speltajahust, rukkijahust, rosinatega jne jne. Tavalisest toidupoest saab leiva hulga soodsamalt, aga vahelduseks on mõnus ka ökökvaliteetpätsikesi pagarilt osta :) Kusjuures lugesin kusagilt, et kui sakslaste käest küsida välimaal, et millest nad kõige enam puudust tunnevad, on vastuseks "leivast". Just nagu eestlased!

Teine koht, kus silme eest kirjuks võtab, on teepood. Terve suur pood täis igasugu eri maitsete ja lõhnadega teesid. Lahe. Kui vaid otsustamine nii raske ei oleks!

Saksas on levinud, et majapidamistarbeid müüakse eraldi poodides - levinumad on Rossmann, Schlecker, Dm. Viimane on ka minu lemmik. Sealt leiab alates hambapastast lõpetades teeküünaldega kõike eluks vajalikkku ja seda suhteliselt soodsa hinnaga. Lisaks sellele saab online`s teha fotode tellimus ning siis mõne päeva pärast lähed poodi, ostid õigest sahtlist oma nimega fotokoti ja kassas dokumenti näidates maksad arve. Päris innovatiivne värk, eriti Saksamaa kohta!



Pubides-lounge`des on levinud "Happy Hour`d! Mis tähendab, et kui muidu on Saksas väljas kokteilitamine kulukam kui Eestis, siis õigel ajal õiges kohas olles, saab vägagi soodsalt õhtut nautida. Näiteks pakkumised pühapäeviti kõik kokteilid 3.90 või reedeti alates kella 22`st kõik Margariitad poole hinnaga ;)



Apteegid (va valveapteek) on nädalavahetusel on suletud. Väga nõme.



Suhteliselt soodne on tellida süüa koju. pizza.de kodulehel oma postiaadressi sisestades näed kõiki andmeid nende söögikohtade kohta, kes sinu piirkonnas antud teenust pakuvad. Seega pole mingi probleem näiteks pühapäeva õhtul kell kolmveerand üksteist pitsat tellida, kusjuures alates 5-6€ on kohaletoomine tasuta.



Mõned eredamad hetked viimasest nädalast:

Tšehhi tüdruk Magda`l oli 6.nov sünnipäev ja selleks puhuks tulid talle suure autoga külla vanemad, õde ja onupoeg tuues kaasa suure hulga head ja paremat. Laupäeva õhtul korraldasime paraja söögiorgia Magda köögis kaasosalisteks vanaema küpsetised, juustud, vorstid, Becherovka...Elagu Tšehhi!

Kolmapäeva õhtul käisin sõpradega ülikoolikinos "Dogville" vaatamas. Väga omapärane film. Kes midagi täiesti teistmoodi vaadata tahab, soovitan soojalt.



Eile sõitsin Giessenisse (rongiga 15 min, 33km Marburgist). Sain kokku Lukas`ega - tore Slovakkia poiss, kellega tutvusin Bonnis. Ta näitas mulle natuke linna. Marburg on kindlasti ilusam ja muinasjutulisem, aga Giessen on koht šoppamiseks. Seal oli ,nagu üldiselt Saksamaa linnadele kombeks, jalakäijate tänav, kus üksteise järel palju poode :) Koos Lukasega uudistasime Mathematicumi - matemaatika muuseumi. See on midagi Soome Heureka taolist. Kolmel korrusel on igasugu erinevaid matemaatilisi ülesandeid ja trikke. Kõike saab katsuda ja järgi proovida - lahe! Meil kulus 2 tundi, aga tegelikult võiks seal lõdvalt ka terve päeva veeta.

Ah ja, üks uudis veel. Juba eelmisel reedel käisime Martiniga (autoga koridorinaaber) Mediamarktis ja ostsime rösteri ja mikrolaineahju! jippiii! Enam ei pea pliidil piima keetma ja ahjus leiba röstima.

Toredat nädavahetust!

Thursday, November 5, 2009

Muljeid siit ja sealt







Bussisaaga vol2 Jätkuks eelmisele sissekandele. Pühapäeva hommikul "vedas" mul järjekordselt bussidega. Olin meelde jätnud vale bussiaja ja seega 2min liiga hilja peatuses. Mis aga tähendas, et olin oma bussisst maha jäänud. Mul oli vaja olla 11.21 rongijaamas ja kuigi kell oli alles 10.40, ei oleks ma järgmise bussiga enam jõudnud (autoga läheb maks 7min). See omakorda oleks tähendanud, et ei oleks saanud sõita Göttingenist kell 13.00 MFG`ga Hannoveri. Seega ei jäänud mul muud üle, kui võtta takso :S Noh õnneks 5€ ei tapa, aga närvi ajas küll :D

Oma reiside organiseerimises muutun aga üldiselt üha pädevamaks. Kui ma veel Eestis elasin, siis orgunnis Flo mu sõidud. Nüüd olen sunnitud asjad ise joonde ajama. Pean ütlema, et kuigi ma üldse ei armasta võõraste inimestega telefoni teel saksa keeles suhelda, on see mul siiani küllaltki hästi õnnestunud. Suutsin isegi edukalt kaubelda ja sõidu Hannoveri 12,5 euro pealt 9`le tingida. Kusjuures tagasisõit läks vaid 6€ maksma ja tüüp oli ka hästi lahe - jalka-& sulgpallitreener. Seega MFG on üksjagu õnnemäng.

Natuke ka Halloweenist. Kostüümi ma paraku sel aastal ei hankinud, aga pean tunnistama, et ega ma väga agaralt ka asjaga ei tegelenud. Küll aga käisin laupäeval vanalinnas kõrvitsajahil. Jõudsin turule suhtkoht viimasel hetkel, st pool 3, aga mul oli õnne: sain ilusa piraka 10kilose kõrvitsapoisi. Nagu Eesti naised ikka - kanged - vinnasin kõrvitsa sülle ja transportisin ilma suuremate vahejuhtumiteta ühikasse. Paraku läks õhtul peotuhinas kiireks, seega lõigata kõrvitsat ei jõudnudki. Sõidsin pühap "põhja" st Flo juurde, aga teised siis lõikasid ja sõid järgmisel päeval.
Laupäeva õhtupoolikul helises uksekell ja avama minnes leidsin eest 2 pisikest kostümeeritud jõnglast. Kutsusin nad siis kööki, kus me parajasti istusime. Mina blond arvasin, et lapsed siis tantsivad või laulavad miskit (nagu meil mardipäeval kombeks). Minu küsimuse peae, et mis te nüüd siis teete, vastasid nad hirmunult, et küsivad vaid "Süsses oder Saueres". See tähendab tõlkes "midagi magusat või muidu saad soolast.." Ehk siis tahavad maiustusi saada ilma midagi selle heaks tegemata :D Õnneks oli mul tahvel Kalevi šoksi veel alles, kinkisin selle siis pisikestele.

Oma vanusega üllatan viimasel ajal inimesi. Keegi ei usu esmapilgul, et ma juba 24 olen, mis iseenesest on kompliment juba. Ja 24 ei olegi teab mis suur number ju, aga kui noored ca 19aastased poisid juttu tulevad rääkima, siis on nad parajalt šokeeritud, et ei olegi nendeealine :D

Reedel sain "nautida" ühikarõõme. Nimelt otsustas Brasiilia poiss Carlos korraldada peo meie korrusel. Mõte ju iseenesest tore, aga kui ca 20 noort kokku tuleb, siis juhtub pahatihti nii mõndagi ebameeldivat. Näiteks see, et kaitsekorgid löövad läbi ja seetõttu wc ning duširuum järgmise päeva õhtuni elektrita jäävad. Pimedas duši all käimine on üksjagu huvitav kogemus :D

Pühapäevast, 1.11 neljapäevani olin siis Flol külas. Teisipäeva õhtul tähistasime ta 27. sünnipäeva ja käisime sel puhul Braunschweigis Vapianos söömas. Selline mõnusalt kodune tunne tekkis: sarnaselt Tallinna omale oli resto rahvast pungil täis ja toit maitsev :) Elagu globaliseerumine!


Viimastel päevadel olen tehnikatsikiks hakanud, seda muidugi mitte päris vabatahtlikult :D Õnneks on Flo elektroonika vallas oluliselt pädevam kui mina, seega õnnestus "meil" tööle saada minu arvutis uus Windows 7 (päris cool teine!) ja tvstick, mis võimaldab läpakast telekat vaadata. Endalegi üllatuseks algatasin aktsiooni oma korruse inimestelt 5€ kogumiseks, et osta ühiselt mikrolaineahi ja röster. Hetke seisuga on veel paari inimese rahad puudu, aga usun, et hiljemalt uuel nädalal on need meil olemas. Hommikusest röstleivast tunnen juba küll suht puudust...


Vaikselt hakkab juba jõulumeeleolu tekkima. Reedel korraldasime hõõgveiniõhtu. Suuremates kaubamajades on algust tehtud jõuludekoratsioonidega. Lund veel sadanud ei ole, elan ju ka Saksamaa keskosas, aga mõni päev on õhus ikka juba talvelõhna tunda :)