Kärt is back!

Kaks puhkusenädalat möödusid megakiirelt ja olengi tagasi talvises Saksas. Mina blond lootsin, et kui Kanaaridelt naasen, pole lumest enam haisugi, aga võta näpust. Valge lumevaip endiselt maas ja temperatuur endiselt alla nulli. See, et talv nii kaua kestab on suhteliselt haruldane, eks Eestiski pole ammu nii krõbedat talve olnud. Aga okei, aitab ilmajutust, lühidalt siis minu puhkusest. Üritan mitte väga üksikasjadesse laskuda. Kindlasti vaadake mu pilte picasast, sest need on vast kõnekamadki.

1.veebruari õhtul sõitsin Frankfurti. Mul on vedanud, et sõbranna Sari Frankfurdis elab, seega sain mõned öötunnid tema juures magada. Algselt oli mul plaan ööbussiga Sari juurest 3 paiku rongijaama sõita, et siis Hahn-Expressiga Frankfurt-Hahni sõita, aga paraku olid bussijuhid otsusstanud streikima hakata, nii ei jäänudki mul muud üle, kui takso võtta. Ilm oli parajalt krõbe ja teed libedad. Kartsin, et äkki lennujaamabuss ei sõidagi, aga minu mure oli asjatu. Buss oli ilusti kell 4 platsis ja täpselt kell 6 lennujaamas. Ka pagasiga ei olnud sel korral probleeme - minu käsipagas mahtus ilusti mõõtudesse ja kaalus 10,2kg. Istusin mõnusa kergendustundega lennukisse, hommikupäike paistis meeldivalt aknast sisse. Kui hakkasime lähenema saartele, avanes võrratu vaade. Rõõmustasis juba sisimas, et kohe-kohe näen Avet. Ja siis teatas kapten, et ilmastikutingimused Lanzarote lennujaamas on väga halvad - tugev tuul ning paksud pilved väga madalal. Me küll üritasime maandumist alustada, lennuk mattus tihedatesse pilvedesse, aga viimasel hetkel tõmbas siiski nina üles ja me maandusime hoopis naabersaarel Fuerteventural! Nojah, kuna lendasin ryanairiga, siis järgnev ei üllatanudki. Nimelt hoiti meid kokkuvõttes 4h lennukis (lennujaamahooneni oli vähem kui 100m), süüa-juua ei antud. Stjuuardessid seletasid, et nii on reeglid! Õnneks orgunniti meile lõpuks bussid, mis sadamasse sõidutasid ja ka praamipiletid. Peale 1h merereisi olin kella 11 hommiku asemel Lanzarotel seitsme ajal õhtul. Aga tegelikult ei olnudki väga hull, mul oli plaan nagunii Fuertele päevaks sõita ja nüüd sai see teoks juba esimesel päeval :D
Järgnevad päevad Lanzarotel möödusid Customer Travel reisikorraldusfirma saaretuuridest osa võtmisega. Nii veetsingi 2 pikka päeva bussis ja vaatasin üle kõik saare tähtsamad vaatamisväärsused. Kuigi ilm oli oli Lanzal soe, ca 20 kraadi, siis tõelist rannailma sain tunda alles reedel (5.02). Lanza tripi olingi planeerinud pigem kultuurseks elamuseks. Tänu Avele ja Javi`le sain näha ka kohalikku elu ja käia söömas kohalikes kohtades. Tapas (erinevad snäkid, mida süüakse kamba peale) on endiselt mu suured lemmikud!
Laupäeval sõitsin omapäi laevaga Gran Canaria pealinna Las Palmasesse. Minu suureks meeleheaks paistis terve 6,5h tunnise reisi ajal päike. Nii ma kogu reisi laevadekil veetsingi - tulemuseks ära põlenud ninaots :D Suur oli minu rõõm, kui jälle vanasse heasse Las Palmasesse jõudsin. Kärt tuli mulle sadamasse vastu ja koos jalutasime läbi linna. Milline äratundmisrõõm! Kuigi minu Erasmusest on möödunud 3 aastat, ei ole linn palju muutunud. Minu vana kodumaja oli endiselt sama suur ja kole nagu ma teda mäletasin :D Siiski avastasin järgneva nädala jooksul mitmeidki paiku, kuhu tol ajal ei sattunud :)
Ja muidugi karneval. Kohe esimesel õhtul läksime pidustusi kaema. Väljas oli nii mõnusalt soe! Üldiselt olid ilmad laspalmaslikud ehk siis tõelist lauspäikest sain nautida 2 päeval - jume sain ikka peale :)Kui ilm pilvisem oli, siis oli lihtsalt mõnus rannas vedeleda ja piknikku pidada. Peale esimest ööd Kärdi juures kolisime Florianiga (ta jõudis päev hiljem) hostelisse, mis asus 5min kaugusel rannast. Väga praktiline. Hostel ise oli lihtne, aga hispaanlaslik. Mulle tundus, et enamus klientuurist olidki mandrihispaanlased ja teenindava personaliga suhtlesime ka kohalikus keeles. Ei olnud mingi nõme turistilõks :D
Neljapäeval otsustasime siiski ka sõita lõunasse, kus ca 80% turistidest oma puhkuse veedavad. Väikese punase Fiatiga sõitsime kõige pealt Florianiga Arucase külla, et täiendada kvaliteetalkoholi varusid. Arucases asub Kanaaride au ja uhkus - Arehucase tehas, kus tehakse väga head ja soodsat rummi. Seejärel sõitsime mööda külavaheteid tagasi pealinna, kust võtsime peale Liivia ja Kärdi ning ühiselt suundusime paradiisiranna Playa de los Amadores suunas. Väike vahepeatus surfaritekülas El Pozos, kus küll kahjuks sattus olema tuulevaikne ilm. Nii et ilusaid surfipoisse näha ei olnudki. Suur oli meie üllatus kui lõunasse jõudes oli taevas pilves. Statistika väidab, et saare selles osas paistab päike 360 päeva aastas..Me suutsime siis kuidagi ühe neist viiest päevast valida :D Et päevitamisest suurt midagi välja ei tulnud, sõitsime Puerto Mogani sööma ja seejärel saare siseossa koopaelanikke uudistama. Barranco de Guayadeque on paik, kus tänapäevainimesed on oma kodud rajanud kaljudesse. Jõudsime sinna suhteliselt õhtuhämaruses ja eestlaslikku tagasihoidlikkuse tõttu ei julenud kellegi uksele koputada, kuigi travel guide väitis, et see olevat täiesti normaalne paluda kohalikel oma kodu näidata. Siiski kooparestos kohvi joomas käisime küll. Kanaari kohvi on hoopis teistsugune kui ma Euroopas harjunud jooma olen. Piimakohv Cafe con leche on suhteliselt pisike, kuigi maitseb hästi. Teine päris hea kohv on Cortado leche y leche, mis sisuliselt on espresso koos kondentspiimaga - ka täitsa hea :)
Kokkuvõttes iseloomustavad Las Palmases veedetud päevi
1.peesitamine rannas (päikesega ja/või pilvedega);
2.head soodsad söögikohad: hommikusöök 3€, õhtusöögi eest koos jookidega üle 10€ välja käima ei pidanud;
3.karneval: enamus üritusi olid tasuta, kõlamas mõnus salsamuusika, põnevad kostüümid (sellel aastal otsustasin ka end ära kostümeerida - flamenco tantsijannaks)
4.siinsete erasmuslastega chillimine - toredad eesti tsikid Kärt ja Liivia ning lahedad tšehhi tüübid
5.šoppamine - Kanaaridel on veebruarikuus alati suured aled: 4€ eest kingade või kleidi ostmine on täiesti normaalne nähtus ;) Meie hostel asus nö "china townis", kus ridamisi oli aasia poode, kus sai asju veelgi soodsamalt :P
Ehk siis lühidalt kahe sõnaga - SUUREPÄRANE PUHKUS!