Monday, March 15, 2010

Vaheaeg!


Minu 3 nädalat usinat õppimist on seljataga ja käes on vabadus järgmiseks 3ks nädalaks. Hetkel seda blogisissekannet kirjutades istun Mensas (ülikooli sööklas). Siin on tore: toit on odav, internet kiire ja alati on võimalik näha sõpru. Niisiis, kõht mõnusalt täis pugitud ja kohvigi sõpradega joodud, on aeg kirjutada möödunud nädalast.

Kuigi Saksamaa on Eestiga kultuuriliselt küllaltki sarnane, tulevad siiski aegajalt teatud erinevused päevavalgele. Näiteks naistepäev, seda päeva siin praktiliselt ei tähistatagi. Kui mina "head naistepäeva" oma kursaõdedele soovisin, siis oli reaktsioon, ah ja, aga üldiselt tänavapildis mehi lilledega ringi jooksmas ei kohanud. Siinjuures suur aitäh kõigile kodumaistele poistele, kes mind meeles pidasid :)

Viimane nädal koolis oli küllaltki väsitav aga samas ka põnev. Manuaalteraapias õppisime terve hulga erinevaid teste, aga kokkuvõttes neid õigesti rakendamiseks peaks veel väga palju õppima. Ametlikud manuaalteraapia koolitused kestavad Saksamaal vähemalt 2 aastat! See, mis mina õppisin, oli vaid pinnavirvendus.
Kursus on mul endiselt vahva, kuigi jääb üha väiksemaks. Alustasime 14 inimesega, kellest üks kutt selle mooduli tundidesse ei jõudnudki (ei saanud töölt ära) ja üks tüdruk sai mooduli esimese nädala lõpus lapse. Seega olemegi nüüd 12kesi. Teine tsikk on 5.kuud rase :D Aga üldiselt on kõik hästi asjalikud ja hakkajad. Teisipäeva õhtul käisime ühiselt peale kooli pubis söömas-joomas :)Nüüd on nad kõik (peale 2 tüdruku) oma kodulinnades, ja seega enne aprilli ei kohtugi.

Kolmapäeval juhtus jälle nii, et arstist õppejõud ei ilmunud loengusse ja asja uurima minnes selgus, et ta ei teadnudki, et peab meile loengut pidama! Kommunikatsioon füsioteraapia õppetooli ja meditsiiniosakonna vahel lihtsalt ei toimi. Nii lükkusidki ära jäänud tunnid uude moodulisse. Kus on see kurikuulus Saksa Ordnung?!
See-eest neljapäeval ja reedel olid väga huvitavad loengud. Teemaks kõnnianalüüs. Paraku ise midagi praktilist teha ei saanud, kuna labori tehnika transportimine on suht-koht võimatu, küll aga saime vaadata erinevaid patsientide juhtumeid (videoid) ja analüüsida mõõdetud tulemusi. Tüüp ise oli hästi tore ja kutsus meid kõiki võimalusel Heidelbergi (ca 2,5h rongiga Marburgist) laborisse asja kaema. Vbl sellel nädalal isegi sõidan ühe kursaõega asja uudistama. Üldiselt on sakslased ise suhteliselt kriitilised oma füsiotasemega ja vaatavad alt üles Hollandile ja Põhjamaadele (Rootsi, Norra). Kusjuures minu kursarahvas suhtub ka laialt levinud lümfidrenaaži pigem vaimustuseta, aga enamus töökohtades on boonuseks vastava sertifikaadi omamine. Niisiis igas riigis omad head ja vead...

Neljapäeval pidas minu köögis oma sünnipäeva usa kutt (minu uus naabripoiss) Max. Seega avanes võimalus paljude uute ameeriklastega tuttavaks saada. Üldmulje on hästi positiivne: nad on väga avatud ja suhtlemisaltid. Paraku saksa keelt nad väga ei oska, kuigi mõned ikka püüdlikult pursivad :)Ja nad kõik on vaimustuses Saksamaast: toit maitseb paremini, alkohol on head ja odav. Nii kriitilist suhtumist kodumaasse ei oleks oodanud. Max on veel eriti põneva taustaga, nimelt on tema pool suguvõsast tegelikult pärit Rumeeniast ja teine Venemaalt, aga mitu põlvkonda on elatud juba Usas, aga siiski on tal väga suur huvi Ida-Euroopa vastu :)Kinkisin talle väikese viinapitsi viinaga, millele on peale kirjutatud "welcome to estonia". Ta oli nii meelitatud :)

Laupäeval oli kavas tripp Kasselisse. Aga nagu laupäeviti ikka juhtuda võib, ei pruugi kõik asjahuvilised kohale ilmuda (reede öö ju seljataga). Nii sõitsimegi Kasselisse vaid mina ja brasiilia kutt Celso. Kumbki meist linna ei tundnud. Teadsime vaid, et Kasselis on loss ilusa pargiga. Läksimegi seda uudistama. Park osutus oluliselt suuremaks ja kihtvimaks kui olin oodanud. Kokkuvõttes kulus meil 3h seal, et tähtsamad kohad ära näha! Seadsime eesmärgiks ronida Heraklese kuju juurde. Teekonna muutis raskeks see, et trepid olid praktiliselt kõik lume all. Ülesronimine sai võimalikuks tänu sellele, et trepiga paralleelselt olid suured kivid "nö käsipuud". Allatulek kujunes veel omajagu ooperiks. Ma juba vahepeal mõtlesin, et jäängi üles :D Aga lõpp hea, kõik hea. Kindlasti plaanin suvel sinna tagasi minna ja piknikku pidada. Ma kujutan juba ette, kui kaunis seal on, kui kõik on roheline. Lossipargis on palju väikeseid järvi ja kosekesi, mille ilu nautida. Pildid leiate http://picasaweb.google.com/kartsumm
Kui tagasi tsivilisatsiooni jõudsime, siis oi meie esimene sihtpunkt Burger King, sest kõhud olid niiiiiiii tühjad.
Laupäeva õhtul olin lubanud veel Frankfurti sõita, seega Kasselis linnaga tutvumiseks aega ei jäänud, aga pole lugu, eks teinekord tulen tagasi. Peale 2h rongisõitu jõudsin Frankfurti, kus mind ootas eesti tüdruk Piret. Istusime paar tundi hubases lounge`s. Nii hea oli vahelduseks vaid eesti keeles rääkida :)

Eile oli vaikne pühapäev. Magasin kaua ja seejärel mässasin koolimaterjalidega. Ka sellel nädalal pean üritama õppematerjalidesse süveneda, sest viimasele hetkele asju jätta ei ole kõige parem mõte. Täna jõudsis kohale neti teel tellitud raamat "Understanding Clinical Papers", kui koju jõuan, peaksin seda lugema hakkama :P

Ja laupäeval tuleb Riin mulle külla! Ma juba nii ootan!

Ilusat nädalat!

No comments:

Post a Comment