Friday, July 23, 2010

Emotsioonide virrvarr





Marburgis valitsevad praegu vastakad tunded. Ühest küljest on meeleolu rõõmus, sest meie välistudengite seltskond on väga ühtseks muutunud ja viimastel nädalatel oleme tähistanud 3 sünnipäeva, käinud koos rannas ja veetnud niisama palju aega koos, aga samas jääb iga päevaga meid vähemaks, melanhoolia on õhus. Kõige raskem on lahkuda just ameeriklastel ja jaapanlastel, sest tõenäosus, et nad taas Euroopasse lähiajal tulevad, on vägagi väike  Eurooplastega on muidugi lihtsam- Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ei asu Saksast üldsegi väga kaugel, seega ma väga loodan, et järgmisel aastal saan hulgaliselt külalisi ja eks endalgi paar reisiideed juba peas mõlkumas ;) Peale minu jäävad siia neli Itaalia tüdrukut: Francesca, Mary, Annalisa, Valentina, ungari poiss Robert ja muidugi mu saksa sõbrad. Seega ei olegi asi nii traagiline.
Sünnipäeva tähistamine möödus väikeste viperustega, aga kokkuvõttes vägagi lahedalt. Reede öösel enne kluppi minemist sain juba esimesed õnnesoovid ja –laulud. Pidu oli hea, tantsisime hommikuni  Laupäeval toimus nö ametlik üritus. Korraldasin väikese grillipeo prantsuse poiss Guillaume`ga koos. Nimelt oli tal laupäev viimane päev Marburgis, seega ühildasime tema lahkumispeo ja minu sünnipäeva, sest nagunii seltskond on meil ühine. Laupäeva hommikul sadas mitu tundi paduvihma ja kartsin juba, et pidu läheb luhta, aga õhtupoolikul paistis päike ja murugi oli kuiv  Tund aega enne peo ametlikku algust tekkis väike paanika, sest grill, mille pidin laenama usa tüübi Ericu käest, oli tema keldrist haihtunud. Peale mitut telefonikõnet ja orgunni, sebisime uue grilli, mis küll saabus mõnetunnise hilinemisega, aga sellest polnud lugu, sest kui Marburgis teatad, et pidu algab ca 19.00 tulevad külalised nagunii ca 21.00 :D Kui juba osa seltskonda kokku oli tulnud, aga grilli veel polnud, tuli äkki meie juurde kõrvalseltskonnast saksa tüdruk, kes teatas, et nende grill on veel kuum, aga nad ise enam ei grilli, et kui me tahame, siis võime nende grilli laenata!!!! Inimesed ikka vahepeal üllatavad mind oma sõbralikkusega.
Peod Marburgi moodi näevad üldiselt välja nii, et see, kes pidu korraldab, hangib grilli, söed, süütevedeliku, plastnõud ja natuke õlut/sangriat/portugali rosèd ning külalised toovad omalt poolt grillikraami ja jooke. Nii vähe stressi kui sel aastal oma sünnipäeva korraldamisega pole mul juba lapsepõlvest saati olnud :D Ja minu suureks rõõmuks tõstsid prantsuse poised aftekal Schwarz-Weiss cafe`s mind 25x õhku!!! Seega võin ürituse igati kordaläinuks lugeda.
Uue kodu otsingud on tulemust andnud ja kui kõik hästi läheb, siis augusti keskel kolin kesklinnale lähemale. Hakkan maja (!) jagama 2 saksa tüübi ja 1 prantsuse tüdrukuga. Kuigi ma olen nende kõigiga vaid põgusalt tutvunud, oli esmamulje väga positiivne. Nende korraldatud „casting“ oli pigem meeldiv ja otsuse langetasid nad ka juba paari päeva jooksul. Kuigi mul veel uut üürilepingut ei ole, loodan siiski, et see kõik on vaid aja küsimus…
Mitteametlikult olen saanud ka DAAD`ilt positiivse vastuse oma stipendiumi pikendamise kohta. Ametlikke dokumente veel saabunud ei ole, seega hõisata veel ei julge, kuid süda on veidi rahulikum.
Vihale ajas mind aga ühikatebüroo tädi. Kuu aega tagasi väideti mulle, et saan oma ühikalepingu varem lõpetada ja see ei ole mingi probleem. Nüüd, kui asi ametlikuks läks, teatati mulle, et pean vähemalt 6 nädalat ette teatama (mis tähendab, et augusti alguse asemel saan välja kolida alles augusti lõpus) ning lepingu enneaegse lõpetamise eest pean lisaks veel 10€ maksma. Ok see kõik on veel mõistetav, aga siis ütles bürootädi mulle naeratades: „ juhul kui me kedagi septembriks teie tuppa elama ei leia, olete kohustatud maksma ka septembrikuu üüri“. Õnneks on sügisel tulemas palju uusi tudengeid, kes elamist vajavad, seega ilmselt ei tohiks probleemi tekkida, aga vihale ajab siinne korraldus ikkagi. Ootan juba oma uude koju kolimist. Hetkel on mul vaid madrats, pall, põrandalamp ja peegel, aga esimesteks nädalateks piisab vast.
Kodutöö kirjutamine edeneb visalt, aga siiski edeneb. 17.juuliks pidin ära esitama teadusartiklite nimekirja ja lühikokkuvõtte iga uuringu kohta, et mind lubataks kodutööd esitada. Eile sain ametliku meili, et olen lubatud kodutöö kirjutamisele/esitamisele  Nojah, nüüd oleks vist aeg kirjutama hakata..
Suured kallistused!

No comments:

Post a Comment