Nii nagu Eestiski on Saksamaal endiselt kuumalaine. Nädalavahetusel oli ca 35-40 kraadi. Päeval oli muidugi suht hull, muudkui higistad ja midagi teha ei jaksa – türgi suvekooli ajad tulevad meelde :), aga õhtuti on ikka mõnus küll särgi väel ringi lipata!
Eelmisel nädalavahetusel 3.07 sõitsime sõpradega Marburgi lähedal asuva Niederweimar See (järv) äärde. Rahvast oli muidugi murdu, sest tol laupäeval toimus järve ääres ka saksa mängu public viewing. Hoolimata meeletust rahvamassist oli ikkagi mõnus veekogu ääres lebotada ja ülekuumenemise vältimiseks iga poole tunni tagant end vete visata.
Jalgpallipalavik on selleks korraks möödas, MM võitja selgunud. Kolmapäeval enne Saksamaa mängu oli linn täis tiimisärkides fänne, autopeegleid kaunistasid lipuvärvid, akendel lehvisid lipud. Meiegi seadsime end varakult valmis, et pubis häid kohti saada. Mis aga tähendas seda, et olime juba kell 18.00 platsis, mäng algas teatavasti alles pool üheksa, aga pool 7 olid enamus pubid juba rahvast pungil.
Enne pubisse minekut olin tunnistajaks lõbusale seigale. Nimelt ostis ungari tsikk Dora hispaania värvidega lilleketi. Koos vahetusrahaga ulatas poemüüja muiates talle pabersalvräti ning lausus: „Seda läheb sul hiljem vaja.“ Nojah, kes pärast naerab, naerab paremini. Saksamaa kaotuse juures oli vaid üks hea asi – bussid sõitsid õhtul graafikujärgi :D
Minu rõõmuks oli viimane Saksa mäng Uruguay vastu ilus. Seevastu tänane Hispaania Hollandi mäng oli nõmedalt vägivaldne. Siinsete hispaania sõprade pärast on mul hea meel, et Hispaania võitis, aga ma olen ka rõõmus, et MM selleks korraks läbi on. Nüüd saab mõnda aega jälle rohkem õppimisele pühendada. Viimased kaks nädalat olen üritanud usinasti raamatukogus ja arvuti taga kodutöid kirjutada. Vähemalt üks kodutöö on nüüd esitatud. Teisega läheb visamalt, sest teema saan põhimõtteliselt ise valida, aga see peaks olema mingil määral seotud magistritööga. Et aga ma veel ikka ei tea, millest ma oma lõputöö kirjutada tahan/reaalselt saan, siis olen ka mitu korda juba meelt ja teemat muutnud ning palju aega raisku lasknud. Aga see on vist kadalipp, mida iga magistritudeng paratamatult läbima peab.
Keskendumisele pole ka pidev korteriotsimine, erinevate tubade vaatamas käimine kaasa aidanud. Saksamaal on tudengite ja töötamist alustavate noorte seas levinud elada WG`s ehk Wohngemeinschaftis, mis sisuliselt tähendab ühiskorterit. Erinevus Eestiga seisneb aga selles, et siin on täiesti tavaline, et kui keegi välja kolib, siis otsitakse asemele võhivõõras inimene. Et asi muidugi võimalikult komplitseeritud ja aeganõudev oleks, siis näidatakse korterit väga paljudele huvilistele, st mitme nädala jooksul korraldatakse nö casting. Ja kui siis ca 10-30tüüpi on toa üle vaadanud ja korterielanikud kandideerijatele hinnangu andnud, siis teatatakse 2 nädala jooksul otsus. Kõige hämmastavam on aga see, et nii mõnedki tudengid on nous oma tuba välja üürima ka vaid kuuks, kaheks kui lähevad teise linna praktikat tegema. Ühest küljest muidugi rahaline kokkuhoid, aga kas kogu see vaev end ka ära tasub?
Et suur kuumus, toppav kodutöö, korteriotsingud ja endiselt teadmatus, mis saab stipendiumist mind päris hulluks ei ajaks, otsustasin nädalvahetuseks Marburgist põgeneda ning Sarile ja Tobiasele nende uude Hannoveri korterisse külla sõita. See oli väga õige otsus. Hiline ärkamine ja brunch õdusas kohvikus, šoppamine, jäätisekohvikus milkshake`i nautimine, vesirattaga sõitmine ja kokteiliraamatu abiga improviseerimine olid just need tegevused, mis mind taas energiaga laadida aitasid.
Mina arvan, et august võiks juba käes olla - nii hea ja mõnus oleks jälle koos olla!
ReplyDelete