Esimene nädal ja natuke peale

Niisiis esimene nädal Marburgis edukalt seljataga.
Lühidalt esimese nädala toimetustest.
Nagu paljud teist teavad, ei olnud mul veel pühapäevalgi (4.10) aimu, kus ma oma esimese öö veedan. Kerge paanika tekkis esmaspäeva lõuna paiku Riia lennujaamas, kui üritasin telefoni teel kätte saada welcome week`i korraldajaid, aga oh ülla-ülla antund mobiilinumber oli terve päeva postkastis :S Teadmatust ja vihma trotsides istusin siiski Frankfurdis rongi, mis mind Marburgi pidi sõidutama ja siis juhtus ime...Florianil õnnestus hankida number, mis toimis ning kellegagi korraldustiimist kontakteeruda. Sellest hetkes alates oli suur kergendus, sest nimelt tuli mulle peakorraldaja isiklikult oma autoga rongijaama vastu ja sõidutas ühiselamusse J sain endale toa Wehrda C ühiselamus, toa, millelele mul ametlikult õigust polnud, aga bürokraatiarägastikus jäi kellelgi midagi kahe silma vahele :D elamine väga uhke ei ole, aga ma ei kurda!

Mul on oma 14 ruutmeetri suurune tuba koos pisikese kraanikausi nurgaga. Köök ca 14 inimese peale, 1 dušš ja wc 6 peale. Õnneks hoitakse suht puhtust ning ühisruume koristab igapäevaselt ka koristaja. Nii et vetsupotti küürima ei pea :P Nädalavahetusel valitses köögis konstantselt hullumaja – täielik ülerahvastatus. Suht võimatu oli isegi oma asjadele ligi pääseda. See-eest esmaspäeval oli asi märksa rahulikum. Eks ma pean kannatlikum olema, enamus on ju bakaõppe erasmuslased, kellel veri vemmeldab ja kes meelsasti kokkamis- ja dringiõhtuid korraldavad.

Paberimajandusega olen nüüdseks suhtkoht valutult ühele poole saanud:

1. üürileping allkirjastatud – selle asja üritasin väga kiiresti joonde ajada, et olla kindel, et keegi mind välja tõstma ei hakka:) Nüüd on siis elupaik kuni 30.sept 2010 kindlustatud.

2. Saksa mobiilinumber aktiveeritud,
samaaegselt toimib ka Eesti number

3.saksa pangakonto avatud (kaardile tuleb ise ca 10 päeva jooksul järgi minna ja umbes oletada, et nüüd võiks valmis olla. Internetipanga jaoks saabusid koodid suht ruttu postiga koju, siin on aga üks suur AGA. Koodide aktiveerimiseks pidin ise panka minema ja avalduse esitama ning nüüd läks veel 1 päev, enne, kui netis toimetama saaksin hakata. Saksamaa on krediitkaardivaenulik maa: oma Swedbanki VISA Studentcardiga ei saa ma maksta üheski toidupoes, samuti mitte IKEAS ?!!! Küll aga õnneks H&M`is ja majapidamistarvetepoes – abiks seegi. Välismaalasena peab alati sulli olema, muidu oled hädas!

4. kohalikuks registreeritud

biomeetriliste passipiltide tegemine on megakallis – 4 pilti kohe kätte maksid 13 eurot! Oleks ma seda teadnud, oleksin siiski Eestis selle jaoks aega leidnud.
Küll aga on Marburgi linn väga huvitatud uutest linnakodanikest (pearaha) – seega iga inimene, kes on veebruaris endiselt Marburgi hingekirjas, saab endale 100 eurot – pole paha ;) Tartu tegi ka kunagi sarnast kampaaniat

5.Üliõpilaspilet käes – koos sellega ka semestri kuupilet (110 euri), mis võimaldab kogu Hesseni liidumaa piires sõita + ühistransport igas liidumaa linnas (seal hulgas siis ka Frankfurt) + veidi on lubatud ka liidumaa territooriumist väljapoole lisatasuta reisida.

Buss sõidab ka vanalinnas. Maxx`välikohvikus istudes saab rõõmsalt bussijuhile lehvitada :)

6. stipendiumipaberid DAAD`i saadetud, raha pean veel ilmselt ca nädalakese ootama.

7. kodu enamvähem sisustatud
seejuures oli suureks abiks Flo kes Braunschweigist (240km põhja poole) eelmise nädalal külas oli. Tänu meie käsutuses olnud autole, sain teha suurema shopingu Lidl toidupoes (säästuka analoog), et varuda baastoiduaineid nagu riis, jahu, makaronid, suhkur, sool jne jne. Toidupoodidega on üldse ühika läheduses kehvasti. On kaks varianti: variant 1 – teed oma sisseostud juba kesklinnas, variant 2 – lähed shoppama bussiga 10 min kaugusel asuvasse tsentrumisse, kus iga suur pood asub oma majas. Täielik ruumi raiskamine minu meelest. Kokkuvõttes: kui laupäeva hommikul pannkoogi isu tuleb ja mune ei ole, siis maja kõrvale poodi minna ei saa. Pühapäeviti on enivei kõik toidupoed suletud.

Möödunud laupäeval võtsime ette ka tripi Ikeasse. Veetsime seal vist küll vähemalt 4 stressirohket tundi, aga see-eest on mul nüüd hulgaliselt toredaid uusi asju, mis minu sisseelamist oluliselt hõlbustavad. Nende seas kööginõud, suur peegel, põrandalamp, padjad jne. Kardinad tahan kindlasti ka välja vahetada. Need, mis praegu mul akna ees ripuvad, on suht veidrad, ei sobi absloluutselt ülejäänud toa sisustusega kokku. Paraku IKEA`st ilusaid ei leidnudL

Ahjaa üks asi veel, mul on ka lisamadrats. Seega saan ilusti kodumajutust pakkuda. Juhul, kui keegi mu järele igatsema hakkab ja mulle külla tulla tahab;)

Tutvumisnädala jooksul on esimesed head tuttavad ka juba tekkinud. Kõige aktiivsemalt suhtlen väljaspool oma ühikakorrust ameeriklanna Linsay, tšehhitari Magda ja rumeenlanna Corneliaga. Ma ei väsi imestamast, et alati on nii, et need inimesed, kellega sa esimesena suhtlema hakkad, nendega jäädki suhtlema. Inimesed vist alateadlikult otsivad sobivaimad suhtluspartnerid välja?!

Esimesel nädalal oli ka paar ühisüritust: õhtu pubis, tutvusmisõhtu Schwartz-Weiss Cafe`s (midagi Tartu Ülikooli Sõbramaja taolist) ja kokkamisõhtu. Ma läksin lihtsama vastupanu teed ja valmistasin viineripirukaid. Kusjuures üks usakas oli ka viineripirukaid teinud ja väitis, et see on tüüpiline USA toit!!!
Esimesel nädalal olin õhtuti ikka täitsa kutupiilu, et suurt peolooma minust ei olnud Alati viimase ööbussiga (ca 1 paiku) kodus - kes küll oleks seda arvanud! :D Hakkan vist suureks saama... Taksoga veel sõitnud ei ole, aga see ei tohiks väga kallis olla. Kesklinnast ühikasse peaks juttude järgi ca 8 eurot või vähemgi maksma.

Nädalavahetusel toimus Marburgi vanalinnas Elisabethmarkt. Selle raames turg tüüpiliste saksa maiustustega (puuviljad šokolaadis, mandlid-pähklid suhkruglasuuris, suured piparkoogid, currywurst, creped, suhkruvatt), lõbustuspargi atraktsioonid.
Lisaks sellele toimus pühapäeval Entenrennen ehk eesti keeli partide jooks. See kujutas endast pisikeste kummipartide võidu“sõitmis“ Lahn` jõel. Suht koomiline, aga armas üritus.
Raekoja platsil tegid akrobaadid taeva all trikke.

Natuke ka ilmast
Veits on siin soojem kui kodumaal. Mõni päev on väga vihmane olnud, samas mõni mõnusalt soe ja päikesepaisteline. Müstiline ilm oli eelmisel kolmapäeval. Siis oli üle 20 kraadi sooja ja peale kümmet õhtul kannatas veel välikohvikus istuda! Paraku oli neljapäeval jälle ca 10 kraadi ja paduvihm. Väga vahelduva ilma tõttu ei ole end alati õigesti riietada osanud ja nüüd on tulemus käes: esmasp (12.10) hommikul ärkasin kurgu- ja väikese lihasvaluga. Üritasin siis terve päeva end mee, ingveri ja sidrunite abil tohterdada. Oma ainukese paki vastikut Theraflud jätsin ööseks. Täna on olemine kõbusam, aga kurk on endiselt kahtlane. Pean vist ikkagi uue pakki neid „maitsvaid“ gripiteesid ostma.

Hmm..õpingutest peaks vist ka rääkima. Minu õppekava üritati küll poole aasta jooksul reformida, algselt pidin ju kevadel õpinguid alustama. Paraku ei läinud see plaan läbi ja minu õpe on endiselt „berufsbegleitend“, mis tähendab seda, et võimaldab ülikooli kõrvalt töötamist. Praktikas näeb asi välja nii, et ühes semestris on 3x 3-nädalalist intensiivset moodulit (ilmselt iga päev siis 8st 18ni kool). Ja muudel nädalatel saavad tudengid siis erialaselt töötada. Minu esimene moodul algab 23. novembril!!! Enne seda ma tööd otsima ei hakka, vbl peale esimest moodulit. Siis on näha, kui raske õpe on ja kui erinev on saksa metoodika. Seega hetkel on päris mitu nädalat vaba. Väike puhkus kulubki marjaks ära ;)

23-25.10 olen Bonnis DAAD`stipendiaatidele mõeldud tutvumisüritusel – see on vast päris äge tripp igasugu ekskursioonide ja õhtusöökidega.

Sel nädalal on võimalus tutvuda ülikoolis toimuvate treeningutega ja siis 19.10 tuleb kell 8 netti logida ja end registreerida. Ülikoolisport on odav- semestritasu kursuse (1x nädalas) kohta on 20 euri, see aga tähendab seda, et ka piiratud arv kohti saab hetkega täis. Üritan siiski löögile saada. Kui tervis lubab, siis lähen õhtul selja-kõhu trenni uudistama ja neljapäeval salsatama.

Registreerisin end ka online saksa keele meditsiinialasele 3kuulisele keelekursusele, mida peaks DAAD (minu stipendiumiorganisatsioon) rahastama. Sain just vastusmeili, et pean veel online keeletesti tegema, sest see kursus eeldab C1 taset. Mul suht kopp ees nendest keeletestidest :S

Ja nüüd on mul ka internet. Minu toas ühika poolt netti automaatselt ei olnud. Tudengite seas on levinud, et üks sõlmib lepingu (ca 30 euri kuu) ja jagab oma wifit siis ca 2-3 inimesega. Lepingu allkirjastamisest aktiveerimiseni läheb aga 2 nädalat. Minu korrusel olid enamus endale juba netikaaslased hankinud ja kuna ma ei soovinud ise lepingut sõlmida, siis otsustasin USB-interneti pulga kasuks, mille nüüd lõpuks peale suurt jamamist tööle sain. Tehnikaga on mul elu aeg probleeme olnud. Ei hakka siin lähemalt kirjeldama, milles kala oli, peaasi, et nüüd toimib! Niisiis teoorias peaks see pulk mul võimaldama igal pool, kus levi on neti kasutamist ja seda 20 euri eest kuus. See on hea diil, sest saksas tasuta wifit praktiliselt ei eksisteeri (v.a ülikoolivõrk).

Uhh, sain nüüd küll paraja romaaniga hakkama. Järgmised kirjad üritan lühemad teha, aga vähemalt ei saa keegi kurta, et Kärt oma tegemisteest-toimetamisest märku ei anna ;)

Olge muhedad
Kallistan
Kärt