Thursday, June 17, 2010

Reisimuljeid





Möödunud nädalalõpul trippisin mööda Saksamaad ringi. Neljapäeval sõitsin 2h rongiga lõunasse Heidelbergi (aitäh Semesterticket, et lubad tasuta sõita), et saada kokku läti sõbrantsi Gundegaga. Nimelt elab Heidelbergis Gundega hea sõbranna Ilze, kes on lätlanna, kuid elab juba 5. Aastat Saksamaal, sest on abielus sakslasega. Niisiis sõitis Gundega pisikese Grietaga nädalaks Heidelbergi ja mina otsustasin spontaanselt neile päevaks külla sõita. Ilmaga vedas meil meeletult. Väljas oli üle 30 (!) kraadi sooja. Lihtsalt suurepärane ilm, et minna Freibad (välibasseini). Me ajastasime väga õigesti, et läksime juba ca 11 paiku sinna. Seega oli meil mitu tundi rahu ja vaikust ning nautisime päikest ja suplust peaaegu omapäi, see-eest pärastlõunast alates saabus inimmass. Kuna Saksamaal merepiir suht olematu, siis on inmesed harjunud Freibad`külastama. Olin meeldivalt üllatunud: suur territoorium mitme basseini, vettehüppetorni, purskkaevude ja liulaskmise toruga ja seda piiramatuks ajaks vaid 2€ eest  Nojah, kuigi mul õrn krunt oli juba all, lõppes 5h päikese käes vedelemist ikkagi teatava päikesepõletusega. Öösel magamist siiski ei seganud 
Reedel põrutasin aga hoopis muus suunas. Nimelt sõitsin Itta, täpsemalt Jena külje all asuvasse väikelinna nimega Bad Klosterlausnitz, kus elab mu kursaõde Dana. Ida-Saksamaa on ikka hoopis teistsugune kui Lääne-Saksamaa, kohe kodune tunne tekkis :D Õhtul sõitsime ca 30km kaugusel asuvasse Jenasse Dana sõprade juurde. Jenas oli parasjagu Flutlicht festival, mis kujutas endast suures pargis vabaõhukontserte. Festivali korraldavad noored vabatahtlikud ning asja ideeks on võidelda fašismi ja rassismi vastu. Ja muidugi nautida muusikat, veini, süüa Thüringeri kuulsat Bratwursti. Jena linna väga palju tundma ei õppinud, kui siis nii palju, kui läbi vanalinna koju jalutasime. Hingematvat muljet ei jätnud, küll aga FritzMitte friikartulid on ühed parimad, mida siiani söönud olen ja kindlasti kohe ühed suurimad. Ja friikate juurde sai valida ca 10 erineva kastme vahel. Jippiii. Ma olen ju teadatuntud kastmetefänn 
Laupäeval sõitsime väikese seltskonnaga (9 noort) Jüterbog`i. Ehk siis veelgi rohkem itta. Selles Brandenburgi liidumaa küla kesapõllul toimus järgmine festival. Kuigi üritus oli pigem pisike, on seda peetud juba paarkümmend aastat. Igal aastal on oma teema. Sellel korral oli teemaks: Tsaari-Venemaa. Mu Matrjoškadega kõrvarõngad ja babuška sall lõid laineid  Üldiselt meenutas üritus mulle vägisi tüüpilist Eesti jaanipäeva. Seltskond koguneb kusagile maakohta, telgid pannakse püsti, juba keskpäeval hakatakse jooma õlut/veini, vahelduva eduga sajab vihma ja õhtul tehakse lõket  Picasa-pildid räägivad kindlasti enda eest.
Pühapäeval käisime kambakesi Dana kuti tädi juures kohvi joomas ning tagasiteel tegime tee ääres peatuse ning sõime Soljanka`t (seljanka saksa keeles). Õhtul vedelesin lihtsalt Dana kodus ja vaatasime esimest Saksamaa mängu. MM on siin ikka oluliselt tähtsam kui Eestis (nojah, Eesti ju ei osale ka). Igal pool on väljas lehvimas Saksa lipud, ka autod on kaunistatud lipukeste või lipuvärvides peeglikatetega. Ja Marburgis ei ole mul muidugi pääsu ka muude mängude vaatamisest.Teisipäeval vaatasin Brasiilia mängu, eile Hispaania oma, täna Mehhiko-Pransusmaa. Ma ei ole kunagi eriline jalkafänn olnud, aga nähes oma sõpru sellele kõigele nii hingega kaasa elavat, on minusgi kerge huvi tärganud.
Esmaspäeval külastasin omapäi Weimarit. Weimar oli tähtis kultuurikeskus 19. sajandi alguses. Seal elasid Johann Wolfgang von Goethe ja Friedrich Schiller ning veel mõned teised tähtsad tegelased. Weimari vanalinn oli väga ilus, samuti suur park Ilm` jõe ääres.
Tagasi koju jõudsin esmaspäeva hilisõhtul väsinud aga rahulolevana. Mõneks ajaks sai nüüd reisiisu rahuldatud. Selle nädalavahetuse veedan arvatavasti rahulikult Marburgis chillides ja kodutööd (vbl) kirjutades.

No comments:

Post a Comment