Lõpp hea, kõik hea!

Fuldaga on nüüdseks ühel pool ja seekord siis lõplikult. Projekt sai enam-vähem valmis, arvestades seda, et meil vaid 3 nädalat aega oli, jõudsime nii mõndagi, kuid päris korrektne lõpptulemus siiski ei olnud. Nojah, mul hetkel suht ükskõik, ootan juba pikkisilmi koju jõudmist :P

Kolmapäeva õhtul juhtus “väike” äpardus. Nimelt otsustasid Martyna, Aga ja Nati Andrea lahkel loal samuti Fuldas Andrea kodus ööbida. Kell oli ca 23.00, kui Martyna autost asju tooma läks. Tobeda juhuse tõttu vajus pagasiruum kinni ning võtmed (ainuke paar üldse) muidugi pagasiruumis. Martyna helistas ADAC autoabisse, kus ülbe mutt peale totaalset taustauuringut teatas, et ei tea lubada,millal ekipaaž tuleb ja maksma läheb kogu see jant 120€. Ikka paras summa raha…Proovisime veel lukuabisse helistada, seal aga teatas tüüp külmalt, et iga kell ja kiirelt 250€. Kuna enne jõule meist keegi selliseid hiigelsummasid välja käia ei tahtnud, läks lahti operatsioon, kuidas muukida sisse autosse. Poolnaljaga sisestasin youtube`I otsingusse “How to get into a car without keys”. Ma poleks iial uskunud, et nii palju selle teemalisi videoed leidub. Üritasime siis ka šnitti võtta, aga paraku pätigeene meil kellelgi ei avaldunud ja autouksed jäid endiselt suletuks. Järgmisel varahommikul tuli appi kursavend Michael, aga paraku ka tema ei suutnud meid aidata. Nii ei jäänudki Martynal üle muud, kui helistada uuesti ADAC`sse. Seekord oli toru otsas sõbralik ja lahe kutt. Eriti küsimusi ei esitanud, kohal oli maks poole tunniga ja uksed avas 5 minutiga :) Ja mis veel kõige parem, jõulude puhul raha ei küsinudki!!!!

Aktsioon nr 2: õli. Mul oli kodus juba viimased nädal aega kerge paanika seoses Kaffwegi küttega. Nimelt kütame me maja õliga (sellest sain teada eelmisel reedel :D ) ja 1000liitrised õlikanistrid olid juba suhteliselt miinimumlimiidi peal. “Tänu” nädala alguse lumetormi ja maja metsaserval paiknemisele ei saaanud õliauto meid varustama tulla. Mina olin alates teisipäevast Fuldas ja seega Marburgi ilmaolude ja muu toimuvaga kursis ei olnud. Teadsin vaid, et kui neljapäeval koju tulen, siis on kõik teised majanaabrid juba lahkunud ja keegi meist vähemalt nädala jooksul ei naase…Kütet aga talvel ju välja lülitada ei tohi, õli ka otsa lõppeda ei tohi… Eile Fuldas koju sõites olin juba päris mures, sest mul ei õnnestunud kontakti saada Heikoga, kes selle probleemiga tegeleda lubas. Suur oli aga minu rõõm, kui koju jõudes küttenäidukuid vaatama mines avastasin, et keegi (arvatavasti majaomanik) oli suutnud commando siiski tellida. Milline kergendus!

Minu suureks rõõmuks tuli jõulude ajaks Marburgi minu türgi sõbranna Aysegül (ta oli vahetusõpilane eelmisel semestril Marburgis) ja kuna tal õhtuks plaane ei olnud, siis kutsusin ta enda juurde ja nii ei pidanudki pühade eel üksi kodus olema, vaid saime hõõgveini juues muljetada ja mina oma kohvreid pakkida.

Hetkel istun Frankfurdi lennujaama ootesaalis. Täna varusin kohe hulga aega siia tulekuks. Tegelikult laabus reis kenasti, vaid S-bahni liikluses (Frankfurdi rongijaamast lennujaama) olid mingid tõrked, aga luggage drop ja check-in möödusid kärmelt. Nüüd naudin oma värava juures tasuta kohvi (elagu Lufthansa) ja seiklen internetikiirteel. Ja varsti juba lendangi kodumaa suunas…

Kauneid pühi kõigile!
Ps! Jään Eestisse kuni 14. Jaanuar ;)