Neljapäeval 28.04 võtsin oma salsatrenni kaasa kursaõe Verena, tema kuti ning nende 2 Dortmundist pärit sõpra, kusjuures Verena sõbranna on tantsutreener. Olin väga meelitatud, kui Verena mulle järgmisel hommikul õhinaga teatas, et meie grupp on väga tasemel. Tundsin end ikka natuke kõrvust tõstetuna küll (:
Külaliste osas olid möödunud nädalad samuti erakordselt tihedad. Nimelt tuli Marburgi Raquel – minu endine ühikanaaber Hispaaniast. Käisime koos kohustuslikku Marburgi firmarooga – Auflauf- söömas ja vanu aegu meenutamas.
Reedel saabus ootamatult külla veel Teemu – soome poiss, kes oli eelmisel kevadsemestril siin Erasmus. Temaga käisin aegajalt kohvil oma soome keele oskusi lihvimas. Reedel olin ikka üksjagu hädas, sest olen üksjagu rooste läinud ja nädalalõpuks olid enivei kõik keeled juba nii sassis.
Teemu ja Peteriga (minu hispaania keele tandem) grillipeol
Sellel teisipäeval tuli mulle päevatripiks külla Sari – minu soome sõbranna Frankfurdist/Hannoverist. Teda polnud ma ka alates jõuludest näinud. Õnneks olin Teemuga nädalavahetusel juba üksjagu keeleoskust värskendatud, seega Sariga suutsin juba päris vabalt lobiseda. Eks me tõmbasime endale “salakeeles” rääkides tähelepanu ka. Näiteks ettekandjagi uuris arvet esitades, et kust me pärit oleme (: Ja eile tutvusin ühe uue soome tüdruku Lauraga, kes on pooleks aastaks Marburgis vahetusüliõpilasena. Kuidagi kodune tunne tuleb, kui rääkida soomlastega valgetest suveöödest, saunarõõmudest ja suurepärasest piimatoodete valikust kodus. Eks me ikka sugulasrahvad oleme!
Sariga Marktplatzil kohvitamas
Eelmisel laupäeval sain esimest korda kokku uue eesti tüdruku, Heleniga, kes ca 2 nädalat tagasi vahetusüliõpilasena Marburgi õppima tuli. Nii vahva oli Marburgis eesti keelt rääkidda! Ta vaeseke jäi welcome weekist ilma ja seetõttu sisseelamiseks, inimeste tundma õppimiseks ja organisatoorsete probleemide joonde ajamiseks talle väga keegi nõu andmas polegi. Eks ma üritan teda nii palju aidata kui vähegi oskan. Eesti muidugi on nii väike – minu kontaktid sai Helen läbi Liisi, kellega koos ma Kanaaridel õppisin, aga peale paaritunnist jutuajamist Heleniga jõudsime järeldusele, et tegelikult teame teineteist juba Tantsuagentuuri aegadest. Umbes 7 aastat tagasi tantsisime nimelt samas klubis, kuid erinevates rühmades. Laupäeval toimus väga sobivalt üks grilliüritus, mida korraldas brasiillasest tuutor. Kuigi ise väga kauaks jääda ei saanud, sest plaanisin sõita Fuldasse, siis mõneks tunniks õnnestus siiski läbi astuda ning Helen endaga kaasa meelitada ning rahvusvahelisse seltskonda südamerahuga maha jätta :)
Eile käisime koos Schwarz-Weiss Café`s , kus ma teda siis kõigile oma kallitele sõpradele tutvustasin. Lõpuks ometi saan teha seda, mida teised mu sõbrad, st itaallased, grusiinid, hispaanlased siin teevad – rääkida omas keeles, kui midagi kiirelt selgitada tahad (: Heleni esimesi kommentaare ja muljeid saksa elu kohta kuulates, märkan, et ma olen siinse eluga juba nii harjunud, et asjad, mis vbl ka minu jaoks alguses kummalisena näisid, enam ei pane neid tähelegi. Nagu näiteks , et kaardiga söögikohtades maksta ei saa, wifi ei ole enesestmõistetav või et reegleid järgitakse ka siis kui nende täitmist ei kontrollita.
Eelmise nädalavahetuse veetsin Fuldas. Kuna Janil oli pühapäeval leeri lõpetamine, siis sõitsin juba laupäeva õhtul Fuldasse. Nii tore oli jälle Andreat näha. Seekord õnnestus mul ka Andrea kutti Holgerit ning teisi Andrea lähedasi sõbrannasid tundma õppida. Holgerile mängisime väikese vingerpussi ka. Andrea ütes talle, et oskan vaid inglise keelt, niiisiis veetsimegi esimese tunni aja vaid inglise keeles suheldes, alles siis kui soravas saksa keeles endale Biergartenis Apfelweini tellisin, tuli meie väike vale ilmsiks :D
Pühapäeva hommikul tuli mul, paganal, jälle sammud kirikusse seada. Fuldaer Dom on väga uhke ja tseremoonia iseenesest täitsa kaunis, aga 1,5 jumalasõna kuulata oli minu jaoks viimane piir. Mul on nüüd vist küll paari aasta kirikus käigu norm täis. Ega tegelikult Andrea ise nii katoliiklik polegi, aga kuna Fulda on väga katoliiklik linn, siis ühiskonna meeleheaks ja silmaringi avardamiseks tegi ka Jan leerikooli läbi. Kui kirikus käidud, läks suurem grillimine lahti. Ilm tegi õnneks üritusega suurepärast koostööd.
Tagasi koju sõitsin jällegi ronginga. Kuigi minu superticket võimaldas mul sõita IC-ronginga (Inter City), mis on natuke vingem sõiduvahend kui regionaalrong, on deutsche bahniga reisimine päris tihti paras peavalu. Näiteks seegi kord jäi minu esimene rong hiljaks, mis tähendas seda, et mul jäi ca 2 minutit ümberistumiseks. Hingeldades siiski jõudsin teisele rongile, mis muidugi oli puupüsti rahvast täis, seega alguses istusin põrandal. Okey, on juba peaaegu suvi (seega põrand enamvähem puhas), ma olen noor ja sõit mulle tasuta, seega ei olegi väga põhjust vingumiseks, aga kui oleksin selle tripi eest maksnud ca 30€, ajaks see “Pünktlichkeit” küll suht vihale.
Et see pühadejärgne kiire nädal veelgi hektilisem oleks, otsustas Veerle alates 1.maist välja kolida. Mis omakorda tähendab, et kuigi Veerle kohustuseks on meile uus üürilne leida, on oluline siiski ka ise kandidaatidele pilk peale visata. Ja see kõik võtab aega…hetkel on teine nädalake castinguid juba selja taga, aga sobivat inimest polegi veel leidnud..kõigil juba suhtkoht kopp ees :D
Kaunist nädalavahetust!
No comments:
Post a Comment